Ühel külmal ja tuisusel veebruaripäeval 1960 kogunesid «Võidu» ja Nurme kolhoosi esindajad üldkoosolekule, kus otsustati moodustada Valgu sovhoos. Eesti NSV Ministrite Nõukogu kinnitas otsuse 8. märtsil 1960. Homme tähistavad valgulased koos külalistega majandi 20. aastapäeva. Sovhoosi direktoriks sai Jaan Aus, kes enne seda töötas Kodila sovhoosi peaagronoomina. Tema esimeseks abiliseks sai peaagronoom Jaan Kitsing, kes varem oli seitse aastat juhtinud «Võidu» kolhoosi taimekasvatust. Mõlemad töötavad ka praegu samadel töökohtadel. Algus oli raske. Maad olid kuivendamata, ümberringi laiusid sood. Sovhoosil oli ainult 7 veoautot, 1 sõiduauto, 17 traktorit ja 2 kombaini. Enamik ühiskarja paiknes endistes talulautades. Aasta väljalüps lehma kohta «Võidu» kolhoosis oli
pisut üle 2000 kg. Karjale ei jätkunud sööta, õnneks laenas naabermajand Märjamaa sovhoos 20 tonni jõusööta. Loomad peeti kuidagiviisi ületalve. Juba esimesel sovhoos iaastal saadi keskmiselt lehma kohta üle 500 kg rohkem piima kui kolhoosis. Aasta-aastalt paranesid sovhoosi töötulemused. Viie aasta pärast oli sovhoos juba rajooni keskmisest parem majand. 1970. aastal ühines sovhoosiga Velise kolhoos. Tol aastal lüpsti lehma kohta juba 3501 kg piima. 15. veebruaril 1973 tuli zootehnikuna tööle Valgust võrsunud Anne Laidvee, kes majandi stipendiaadina oli lõpetanud kõrgkooli. Varsti edutati ta peazootehnikuks. Enne seda oli sovhoosi loomakasvatust tublilt juhtinud kommunist Ella Volmer. Vanemmelioraatorina töötas siitkandimees Evald Siimsalu. Aasta-aastalt hakati tegema üha
rohkem maaparandustöid. Kokku on sovhoosi maadel tehtud drenaažkuivendust 3708 ha, sellest sovhoosi ajal 3642 ha. Peale teeneka melioraatori pensionile jäämist jätkab sovhoosi maaparandustööde juhtimist eelmisest aastast alates peamelioraator Mati Erik. Nurme osakond oli sovhoosi kõige viletsam. Pärast Olev Oviiri osakonnajuhatajaks asumist sai osakond mõne aastaga sovhoosi paremaks. O. Oviir lõpetas 1977. aastal kaugõppe teel EPA. Nüüd töötab ta sovhoosi direktori asetäitjana. Velise osakonda juhib ka oma majandist võrsunud Jaan Põldre. Aasta-aastalt on sovhoos ikka rohkem ja rohkem ehitanud. Viimased kümme aastat on ehitustööde eestvedaja olnud Kalle Salumäe. 20 aasta jooksul on töötajatele ehitatud 82 korterit. 12. september 1977 oli rõõmu-
päev paljudele sovhoosi peredele: tiigimänniku ääres sai valmis 90 kohaga lasteaed. XI viisaastakul hakatakse ehitama sovhoosi kontorklubi. Sovhoosis töötab väga palju tublisid inimesi. Edukamaid loomakasvatajaid on tihti leheveergudel ära märgitud. Nimetagem seekord kuus aastat sovhoosi pearaamatupidajana töötanud EPA-st kõrghariduse saanud Ruth Popsi, kaadriinspektor Maie Rulli, peaveterinaararst Minna Võrot ja ökonomist Viima Kusminit. Majandi kollektiiv on tänulik nendele, kes on oma pikaajalise tööga aidanud kaasa, et Valgu sovhoosist on saanud heade tootmisnäitajatega majand. Need on tööveteranid Jüri Erik, Erni Põldre, Elisabeth Kornak, Anna Rukamoinikova, Aglaida Ristsalu, Leida Burmeister. Eduard Vainola, Aleksander Oidram, Hilda Vaher jt.
E. Kolgo
