Valgu sovhoosi kontori silt pandi lõpuks üles . Viio Aitsam

 

Just aastapäevaga seoses avati sovhoosi endise kontorihoone ees mälestusmärk: Valgu sovoos, 1960-1993. Mälestusmärgi põhiosa kujutab endast suurt silditahvlit, mis oli sovhoosi lõpuaastatel plaanis kontori välisseinale panna.

Valgu külaseltsi juhatuse liige Väino Nasir jutustas, et tol ajal olid sovhoosi šeffideks ARSi kunstnikud. Sovhoosi kontorihoone sai valmis 1988 ja ühel ajal tehti šeffidega kaupa sildi asjus. See sai valmis, aga sovhoos lagunes enne, kui silt jõuti paigaldada. Nii jäi see kusagile kõrvalruumi lihtsalt seisma.

Kui nüüd külaseltsil tekkis mõte sovhoosi aastapäeva tähistada, otsustatigi silt ära kasutada mälestusmärgiks. Väino Nasir ütles, et kivile asetatavat plaati tuli vaid paksemaks teha, et ta kindlamalt püsiks.

Kui mälestusmärki pidulikult avati, meenutati ja tänati paljusid. Kohal oli üks endistest sovhoosidirektoritest, Olev Oviir, kes mälestusmärgilt katte ära võttis.

Kui Oviir enne seda sõna võttis, ütles ta kõige lõpuks, kuidas rõõmustab, et Valgu kandi põllud pole umbrohtu jäänud.

Mälestusmärgi avamisele kogunes hulk noori ja vanu Valgust ning ümbruskonnast, kuhu endine sovhoos, 1970. aastail 11 300 ha, ulatus. Silma hakkas rõõmsaid tervitamisi ja kallistamisi ning omavahelist juttu ikka jätkus.

Üks eakamatest, Manivald Tihkan, keda teatakse kauaaegse bussijuhina, rääkis, et ega Valgus kogu külarahvas niimoodi väga tihti kokku ei saagi. Eakamad käivad kolmapäeviti lauluproovis ning kord kuus on neil suurem kokkusaamine, aga noored käivad oma radasid.

Ta rõhutas, et Valgus küla tühjenemist pole olnud - ka sovhoosi ajal ehitatud kortermajad on ikka asustatud.

Mälestusmärgi avamine oli vaid üks pika külapäeva tegusid. Oli laat, pritsimeeste võistlused, mitut sorti võistlused suurtele ja väikestele Valgu pargis. Kõige lõpuks avati sealsamas väike laululava, kus kohe oli ka kontsert, ja päev lõppes simmaniga.

Valgu külaselts oli teinud tõsiseltvõetava eeltöö selles mõttes, et sovhoosi aastapäeva puhuks oli kokku pandud vanadest fotodest (autorid Vello Vaarma, Mati Erik, Külli ja Egon Ovir) slaidiprogramm. Selle juurde kuulub ajalooline ülevaade, mille on kokku pannud Vello Vaarma endise kauaaegse sovhoosidirektori Jaan Ausi kroonika põhjal.

Sama tekst on olemas voldikul ja slaidiprogramm koos pealeloetud tekstiga on jäädvustatud ka DVD-na.

Valgu külas on 300 elanikku. Paljud küla hooned on ehitatud just sovhoosi ajal. Alles 1980. aastate lõpus valminud kontorihoone, kus asub ka raamatukogu, on nüüd külaseltsi käsutuses. Peale selle, et hoones tegutseb külaseltsi algatusel taastatud postkontor (õieti on see Eesti Posti frantsiisikontor), avati seal ka taaskasutustuba.

Sovhoosiaega jäi meenutama mälestuskivi . Foto: Reet Saar

Valgu kontori ette kunagisele sovhoosile pühendatud mälestuskivilt eemaldas katte kauaaegne direktor Olev Oviir. 

 Sündmusterohke nädalavahetuse üks raskuspunkte oli 22. mail Valgus, kus MTÜ Valgu Külaseltsi eestvedamisel peeti Valgu sovhoosi 50. aastapäevale pühendatud külapäeva. Õigupoolest oli majandi tähtpäev märtsis, kuid külapäev kavandati soojale ajale ja ilm soosiski kõiki selle päeva ettevõtmisi. Külapäeva sisuliseks kõrghetkeks sai mälestuskivi avamine. Päeva juhtinud Tiit Oidram tõi tabavalt välja, et Valgu sovhoos oli 33-aastane, kui ta 1993. a lõpul “ristile” viidi, kuid viijaks ei olnud mitte oma rahvas, vaid muutunud olud. Valgu sovhoos polnud mitte usk, mille pärast sama vanalt hukati Jeesus, vaid elu, mis andis tööd ja leiba. Leinaseisakuga mälestati kauaaegset direktorit Jaan Ausi. Siis anti sõna teisele kauaaegsele juhile Olev Oviirile. “Oli paremaid ja halvemaid aastaid, aga üldiselt olime kasumis. Tippaegadel andis sovhoos tööd 260 inimesele,” meenutas ta. Mõistagi pole talle ükskõik ka kodukandi edasine käekäik. “Kas märkasite, et sovhoosi endised maad ei kasvata ohakaid, vaid on vilja ja rapsi all, nii et võime seda püstipäi vaadata. Selle eest tuleb tänada varem sovhoosiski töötanud Meelis Burmeistrit. Mingu tal ikka hästi,” soovis Olev Oviir. Kuna endistest direktoritest oli tema ainsana kohal, eemaldas Oviir ka mälestuskivilt katte. Nüüd raudkivile sobitatud nimetahvel valmis kunstikombinaadis ARS, sest see asutus oli omal ajal Valgu sovhoosi šefiks. Tahvel pidi pandama uue kontorihoone seinale, kuid enne sai majandiaeg otsa ja nii seisiski silt aastaid kapi taga, kuni eest-

vedajad otsustasid selle kui ühe ajastu tähise kõigi silme ette tuua. Endised (majandi) töötajad tegid kivi juures ka ühispildi. Vahva seik oli seegi, et kui Meelis Remmel tõmbas üles sinimustvalget, asus talle kriuksudes appi ka Valgu vaim – proovitõmbe ajal oli lipuvarda juures vaikus. Oma esinemisjärge oodanud Märjamaa gümnaasiumi noored rahvatantsijad arutanud, et kas siin igatsetakse endisi aegu taga. Sellele võib vastata, et nõukaajal tegid paljud inimesed ajal ära oma elutöö ja seda lugupidavalt meenutada pole häbiasi. Selle tähistamiseks kinkis vallavalitsus ka elupuu, mille külaselts sobivasse kohta istutab.

MTÜ Valgu Külaselts tänas külapäeva toetajaid alustades Leader meetmest ja PRIA Rapla osakonnast ning lõpetades kohalike aktivistidega. Külapäev algas

hommikul rahvamaja juures peetud laadaga. Kuna Valgus on läbi aegade kõvasti tehtud tuletõrjesporti, siis pidasid priitahtlikud pritsumehed ka seekord võistlusi Robinsoni rajal. Seejärel oli vanatehnika rongkäik tuletõrjeväljakule, kus oma oskusi demonstreeris Valgu komando. Siis oli aeg lustakate murumängude käes, mis andis võimaluse kõigil huvilistel kaasa lüüa. Külapäevaks pandi kokku ka slaidikava vanadest fotodest ja koolis sai vaadata rahvusvahelise projekti raames valminud Evelin Sedriku ja Valgu õpilaste koostöös valminud filmi, mis tutvustas oma kodukanti. Õhtu hakul algas kontsert, kus esinesid nii Valgu küla taidlejad kui esinejad Märjamaalt. Simman ERGO bändi saatel kestis hilise ööni. Korraldajate poolelt andis Janika Nasir teada, et külapäev kulges plaanipäraselt ja mitmedki osalenud avaldanud soovi, et taoline üritus võiks toimuda igal aastal.

Reet Saar

Valgu kontori ette kunagisele sovhoosile pühendatud mälestuskivilt eemaldas katte kauaaegne direktor Olev Oviir. Reet Saare foto

Raplamaa Kultuuripärl 2010 on perekond Kusmin. Foto: SIIM SOLMAN

 Seekordseks Kultuuri-pärliks oli Kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupp maavalitsuse ettepanekul valinud perekond Kusmini Märjamaa vallast. Auhinda olid vastu võtmas pereisa Jüri, pereema Maie

ja lapsed Jürgen ning Ave. Maarja oli muude ülesannetega seotud ja jäi tulemata Kauakestev ja üks- meelne aplaus, millega “kultuuripärle” tervitati, kinnitas valiku ilmselget õigsust. Reedel, 7. jaanuaril kogunes Kohilas Tohisoo mõisa kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupi kutsel maakonna kultuuri- ja spordieliit, mittetulundusühingute, mitmete organisatsioonide ja kohalike omavalitsuste esindajaskond, et olla pidulikus õhkkonnas tunnistajaks “Raplamaa Kultuuripärli2010” väljakuulutamisel ning

kultuuri- ja aastapreemiate üleandmisel. Sellest aastast on Kultuuripärli auhinna väljaandmisel

kultuurkapitali maakondlikule ekspertgrupile toeks tulnud ka Rapla maavalitsus ning Raplamaa Omavalitsust Liit (ROL), keda auhinna üleandmise juures, lisaks ekspertgrupi juhile Anneliis

Kõivule, esindasid maavanem Tiit Leier ning ROLi “kultuuriminister”, Käru vallavanem Elari Hiis. Kusminite koduvallalt oli lillekimpu ja tunnustussõnu edasi andmas vallavanem Eero Plamus. Kus- minid, nagu toona Ehinidki, on selle au kuhjaga ära teeninud. Jüri ja Maie Kusmin võtsid aastate eest üle Aleksei Barnabase elutööna sündinud Sillaotsa talumuuseumi ja on sedaedasi arendades loonud omapärase kultuurikeskuse, mida teatakse kogu Eestis. Maie ja Jüri lapsed Jürgen, Ave ning Maarja on vanemate

eeskujul kasvanud aktiivseteks, kultuurilembesteks ja oma kodukohast hoolivateks inimesteks, kes on olnud, ja küllap on ka tulevikus, maakondlikku tähendust omavate ühistegevuste korraldamise eesotsas.

Kusminid on hästi kokku hoidev ja üksteist toetav, aga samas ka pigem varju jääda sooviv kui oma tegemisi eksponeeriv perekond. Nad ei ole enda jaoks toimetanud, on olnud kogu aeg rohkem teiste

teenistuses.