Vilen Künnapu projekteeritud Valgu rahvamaja
„Koolimajas võeti meid väga hästi vastu ja oleme selle eest väga tänulikud, aga olime seal ikkagi külas, mitte oma kodus," selgitas tagasiminemist eakate üks eestvedajaid Malle Peramets.
Neljapäev on proovipäev
Neljapäev on Valgu rahvamajas eakate proovipäev. Nad tavatsevad tulla kodust aegsasti välja, käia läbi ka poest ja raamatukogust või ajada lihtsalt enne proovi juttu. Juhtumisi on neljapäeviti külas ka kalaauto, nii et silgukotidki on jahedas fuajees kojuminemist ootamas. Aga nagu märkis rahvamaja juhataja Mervi Vaarmann, ununevat vahel mõni kalakott ka maha.
Eakatel on kombeks tantsuproovi lõpus kohvipaus teha, enne kui algab lauluharjutus. Koolis nad kohvitama ei hakanud, siin on aga sisse seatud väike kööginurk, kus riiulitel on nõusid nii palju, et jagub ka suurema seltskonna võõrustamiseks. Viimase võimalusega on hetkel lood kesised, sest maja suur saal on kõlekülm. Meelis Remmel on seal siiski lasteaialastega viimasel ajal tuletõrjeharjutusi korraldanud, lapsed jooksevad siis saalis üleriietes.
Saal on küll ametlikult kasutusest väljas, aga kohalik rahvas pole sellele enda jaoks kriipsu peale tõmmanud. Kui ilmad soojenevad, hakatakse ruumi uste kaudu tuulutama - aknaid avada ei saa - et Valgu kooli aastapäevaaktus suures saalis läbi viia.
Eakad harjutavad praegu memme-taadi peoks, mis toimub 26. mail Järvakandis. Esimest korda lähevad sinna Valgust nii lauljad kui tantsijad. Kirja pandi end ka Märjamaa folgile ja ära ei öelda teistestki esinemisvõimalustest. Eakate ringidest tegutsevad majas tantsurühm Valgu Vallatud, segakoor Linda ja näitering. Koos käib naiskoor Lootus, naisrühm OmaLõbuks ja täiskasvanute näitering. Sellest hooajast tegutseb ka seitsmeliikmeline tüdrukute sõutantsuring, mida üks tüdruk juhendab. Varem oli ka loovtööring, aga sellel hooajal polel külmade ruumide tõttu koos käidud. Loovtööringis tuli alati kõik enda järelt kohe kokku panna, sest majas pole kohta, kuhu poolikud tööd jätta. Kontorimajas saab vähemalt niisugune ruum olema.
Vasakult esimene on Valgu rahvamaja juhataja Mervi Vaarmann, kolmas eakate üks eestvedajaid Malle Peramets.
Tantsuõpetajad kaugemalt
Valgu inimeste tantsimise soov on suur, takistuseks pole see, et kohapeal pole ühtki tantsujuhti. Eakatele on samme õpetamas käinud Lilli Teesalu Märjamaalt - Mervi kirjutab kõik sammud üles ja sellise kirjelduse järgi harjutatakse pärast ise edasi. Kuid on sõidetud ka Haimre rahvamajja, et koos sealse rühmaga harjutada. OmaLõbuks on vahel kohale toonud Karin Andesalu Märjamaalt. Niimoodi hoitakse vormis nii ennast kui küla hinge.
Kui hakkasid liikuma Valgu rahvamaja sulgemise jutud, luges juhataja kokku kõigis ringides käijad ja sai kokku 82 liiget. Tõsi, inimesi osaleb pisut vähem, sest mõni eriti aktiivne, nagu näiteks Malle Peramets, tegutseb mitmes ringis. Kõige eakam taidleja Aime Piliste saab tänavu 83aastaseks ja on samuti kolmes ringis. „Kuni jalad all on, nii kaua saab käidud. Sõidutame üksteist kohale, kui vaja," kinnitas sõnakas Malle.
Läinud nädalal käidi võtmas kontorihoone ehk tulevase külamaja akende mõõtu. PRIAsse on esitatud ka tööde teise etapi rahastamistaotlus. Sel sügisel külamajja veel kolida ei saa ja üks talv tuleb külalisena üle elada. „Kooli raamatukogus on pinda vähem kui rahvamajas, kus sellega pole samuti laiutada.
Kui raamatukogus käime, siis on ruum mõnusalt soe küll, aga prooviruumi on seal rahvamajast vähem," võrdleb Mervi harrastajate „töötingimusi".
Näitering on loovas hoos
Läinud aasta 9. detsembril suri täiskasvanute näiteringi üks kandvamaid liikmeid Toivo Järvis. Tema surm puudutas truppi tugevalt, aga elu peab edasi minema. Juba jõuludeks valmis üheks firmapeoks sõukava, kus käsitleti stiilimuutusi. Mervi poeg mängis seal Ženja Fokinit. Praegu õpib näitering 1922. aastal kirjutatud Teppani tükki „Karja uurimisel". Sisuks on konsulentide ringkäigud maal ja maakarja uurimine, mis tekitab talunikeles hirmu, et võõrad nõiuvad nende loomad ära.
Ants Riismaa pakkus välja kirjutada tükile teine vaatus, mis räägib tänapäevastest oludest - robotlüpsilaudast. Näitejuht Mervi Vaarmann on teksti nüüd valmis kirjutanud ja suve hakul minnakse juba kahevaatuselise tükiga vabariiklikule festivalile. Etendust mängitakse suvel ka Sillaotsa muuseumis.Suurt saali tuleb hoida
Mitmel korral võtab Malle Peramets üles Valgu rahvamaja suure saali teema - ikkagi valla suuruselt teine saal, mida ei tohiks maha kanda. „Seda saali tuleb hoida, leida raha ja teha maja korda. Selle saali saab panna maakondlikult teenima," räägib proua Malle veendunult, arvaku kohalikud otsustajad selle võimalikkusest mida tahes.
Teine teema, mida siinsed inimesed tõstatasid, on see, et kogu huvitegevus toimub alevis, seal on sotsiaalkeskus, ekstra huvitegevuste jaoks, aga talvel ei saanud Valgu eakad enne kella 13 koolimaja minna ja ka siis lõpetas raamatukogutöötaja oma töö seal „külaliste" pärast varem ära. Kehv on bussiühendus, et Märjamaale millestki osa saama sõita.
Külamaja ehitamisel tuleb Valgu elanikel teha veel üks lammutamise hoogtööpäev, aga see ei sega akende vahetamist.
Tulemas on eakate kevadpidu ja oma ringide kevadkontsert ning üks heategevuslik kontsert külamaja projekti raames. Rahvamaja juhataja sooviks pidusid korraldada, sest kohalik rahvas soovib tantsida, aga seda võimalust hetkel ei ole. „Vaatamata rasketele oludele, pole ükski meie ring laiali läinud ja ei lähe ka," kinnitas Mervi Vaarmann veendunult. Reet Saar
