VALGU KÜLA

Valgu küla Valgu küla asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil oli külas 283 elanikku. Valgu küla on moodustatud samanimelise asunduse ning Kangru, Vanamõisa ja Veski küla liitmisega. Küla kohta on esmateade aastast 1284 (Walkede), mõisa kohta aastast 1529 (Walck). Valgu mõis oli Läänemaal esimene, mis 1905. a. tuleroaks langes (14. detsember). Hiljem tuli vallarahval see käsu korras üles ehitada. Alates 1941. aastast on hoones Valgu kool, mille asutamisaastaks peetakse aastat 1847. Koolimaja ümbritseb Velise jõe paremal kaldal asuv 8 ha suurune Valgu park ( 8 ha ), milles on põlispuudega alleesid, avaraid puudegruppidega liigendatud muruväljakuid ning lillepindu, kõik hästi hooldatud. Jõe vasakkaldal, 1 km pargist ülesvoolu paljanduvad Adavere lademe lubjakivid (nn. Koolitoa pank). Pangast 0,5 km lõuna pool on ümbruskonna suurim rändrahn - Liivasoo Hallkivi (ümbermõõt 16 m, kõrgus 2,2 m). Kivi oli kunagi Jõeäärse talu laudaseinaks, kivi peal kuivatati vilja. Kirj.: Paidla, A. Valgu. Kõigepealt püüab pilku kõrgete pargipuude vahele peituv valge mõisahoone. Alates 1941. a on maja kasutusel koolimajana, praegugi asub seal Valgu Põhikool. Mõisahoone põletasid Velise mehed 1905. a esimesena Läänemaal (14. dets), ehitati aga see käsukorras vallarahva poolt uuesti üles. Ära jäeti hoone esifassaadil olnud sammasportikus. Koolimaja ümbritseb 7,5 ha suurune vabakujuline park, kus huvipakkuvamad on hiigelmõõtmetega lehised. Pargi lähistel asub senise Valgu sohvoosi keskasula. 1987. a sügiseks valmisid veidi häärberit meenutava ilmega klubi ja sellega ühte ansamblisse kuuluv kontorihoone (arhitekt Vilen Künnapuu). Ettevõtte üldpindala oli 9310 ha, millest 4205 ha haritavat maad. Siinsetel savikatel muldadel on maad haritud juba muinasajal. Valgu (Walkede) nime mainitakse juba ühes 1284. a piirileppes.

Koolitoa pank Üks kilomeeter Rapla poole, endise Valgu koolimaja kohal paljandub aluspõhi: alam-siluri ladestiku Adavere lade (Velise kihistu). Koht on tuntud ka Koolitoa pangana.

Valgut /Walkede/ kui küla, mainitakse esmakordselt 1275. aastal, samuti 1285. aastal. Siinne piirkond kuulus pärast Muinas-Eesti vallutamist ordu poolt Saare-Lääne piiskopkonna valduste hulka ja allus piiskopile. XIV-XV sajandi vahetusel asus piiskopi vasallina siinkandis teenistusse Farensbachide esiisa, kes teenistuses olles smuugeldas isanda tagant muuhulgas ka Valgu-alad enda perekonnale. Hilisemast sellest tingitud maatülist aga väljus sulist vasall isanda vastu võitjana ja sellega oli omandiõigus ka Valgu küla üle läinud lõplikult Farensbachidele. Kindel varaseim teade Valgu mõisast pärineb 22. juunist 1427. aastast, kui Wilhelm Varensbach oli oma suure võla (1000 marka) katteks pantinud kogu mõisa koos sinna juurde kuuluvaga ja ordu palus naabervasallidel Lode’del ja Üxküllidel hoida pandivaral silm peal. 1531. aastast pärineva Järvakandi ja Valgu mõisate vahelise piiri kindlaksmääramise kohaselt kuulus aga mõis ikka Farensbachidele ja oli olemas kivist mõisahoone. On levinud arvamus, et algselt asus mõisakeskus mujal – hilisema Vanamõisa küla maadel. Küla nimi eeldab, et mõisaga seotud hoone(d) pidid seal olema. Igatahes XVI sajandi keskel põles nimetatud kivihoone maha ja ühe teooria kohaselt ehitati uus mõisahoone uude kohta – hilisema mõisa kasvuhoone kohale. Praeguse mõisahoone kohal olevat olnud väike sarapuudega küngas. Mõis oli Rootsi kuningavõimu kehtestamiseni sama perekonna käes. Rootsi kuningas tühistas senised omandiõigused ja läänistas 13. oktoobrist 1566. aastast Valgu mõisa rittmeister Jürgen/Georg Hindrichson/Heinrichsen (von Hornile), kes oli omanik 1586. aastani, kuigi mõisa kasutajad olid hoopis teised. 1586. aastal kinkis Rootsi kuningas Valgu mõisa hertsog Karlile, kes andis selle Lodedele kasutamiseks. Et Farensbachide järeltulija oli noorest peast teeninud hertsog Karli, siis 22. septembrist 1591. aastast läänistati Valgu mõis taas Farensbachide perekonnale. 1654. aastast läks Valgu mõis jälle Lodede perekonna valdusesse. Edasi oli mõis veel Budbergide, Staalide ja Uexküllide perekonna valduses. Tõnu Mesila

Märjamaa lõõtsanaised külakeskuse saalis teeõhtul mängimas ja lõbusaid lugusi vestmas ..