Märjamaal lisandus kaasavasse eelarvesse veel üks projekt -tänavakorvpallikonstruktsioon

Täiendava menetluse käigus jõuti järeldusele, et ka kõnealune projekt vastab siiski ettenähtud tingimustele. Projektiga „Sportlik kogukond, atraktiivne vald“ soovitakse soetada ja paigaldada kaks statsionaarset välikorvpallikonstruktsiooni ja üks liigutatav tänavakorvpallikonstruktsioon Valgu põhikooli juurde. Märjamaa abivallavanem Triin Matsalu selgitas, et esialgu hinnati projekt tingimustele mittevastavaks, kuna esitatud taotluses oli kirjeldatud alusplatsi, mille konstrueerimine oleks nõudnud täiendavaid investeeringuid. Matsalu sõnul ei saanud heaks kiita projekti, mida pärast ei oleks saanud kasutada. Täiendava menetluse käigus selgitasid eksperdid ja taotluse esitaja, et alusplats ei ole tingimata vajalik korvpallikonstruktsioonide paigaldamiseks ja korvpalli mängimiseks, seega loeti projekt siiski tingimustele vastavaks. Matsalu sõnul on Valgu põhikooli juures samas piirkonnas ka varem korvpalli kõvema murupinna peal mängitud. Seega on hetkeseisuga rahvahääletusele saadetud kokku kümme ettepanekut. Rahvahääletus toimub ajavahemikus 5.-23. veebruar. Hääletada saab nii elektrooniliselt kui ka Märjamaa vallamajas ja raamatukogudes kohapeal. Kaasava eelarve ettepanekuid tutvustav infopäev on 29. jaanuaril Märjamaa valla raamatukogus.

Märk VALGU sovhoos 20

Märjamaa valla ja selle lähikonna lõõtspillimängijatest .

Pillimängust Valgu külas Enne Valgu sovhoosi asutamist 1959. aastal tegutses sealses piirkonnas kolhoos Võit, mille esimees oli Johannes Peets ja aseesimees August Nestor, kes oli suur akordionisõber. Ta mängis paljusid ilusaid meloodilisi ja tehniliselt nõudlikke pillilugusid, aga oli väga temperamentse mängumaneeriga ja kippus kuulajate arvates mõnigi kord lausa perutama oma pillimänguga. Vist tema algatusel leidsid paljud kohalikud pillimehed üha sagedamini tee oma pillide juurde, et koosmängimist harjutada ja harrastada. Innustunumad kaasalööjad olid Jaan Tonna (klaver), Johannes Koitla (akordion, lõõtspill), Jüri Põikpuu (viiul), Mihkel Vaarmann seenior (mandoliin), Tõnis Tammesson (puhkpillid). Alalist löökpillimängijat ei meenu, küll aga see, et trummar värvati sageli publiku hulgast. Pillimängijad, keda vestluste käigus nimetati, kuid enamat infot ei ole Ado Pikkani – Päärdu Pikk küla Nurga talu (?) Juhan Haak – Päärdu Pikk küla Haagi saun (1905 - ?) Jaan Koikson – Päärdu Rääski küla Koiksoni saun (1902 - ?) Jüri Emmo – Päärdu Vene küla Jõekõrtsi talu (1882 - ?) Jaan Emmo – Velise Palase küla Tapu talu (?) Jaan Alev – Orgita Paaduküla Koreda talu, isa Nurtust (1886-?) Jaan Nasir – Käriselja küla Haava talu (1901 - 1972) (Petrogratski pill?) Johannes Saaver – Vanamõisa küla Nõidama talu (1903 – 1981) Arseni Saaver – Käriselja küla, Kellu (Laane, Kellmanni) talu Madis Lemvald – Vanamõisa küla Sarapiku saun (1870 – 1957) Karla Lemvald – Vanamõisa küla Sarapiku saun (1906 -1972) Eduard Vainula (Grünberg) – Nurtu-Nõlva küla Metsavahi talu (1911 - 2004). Tegi endale ise pilli, kuid see oli veidi kehva kvaliteediga. Mängis noorena. Johannes Pajula – Käriselja küla Ranna talu (1928 – 1973) Jüri Lents - Kirna küla Luiste talu (1895 – 1960). Väga hea lõõtsamees. Mängis küla peal palju. Oli Luiste talu sulane. Sünni poolest oli üks jalg vigane. Leonhard-Hugo Tõldmaker (Leigar Tulvik) – Vene küla Tisleri talu (1911 - ?) Aleksander Kuuse – Vene küla Sihi talu (?) Arnold Oviir (Kaljusaar) – Nurtu-Nõlva küla NoormaVeski talu (1914 - ?) Jüri Kornak – Nurme küla Ale talu (1899 - ?) Jüri Koks – Aravere küla, Uuehoone talu. Jüri oli üks paremaid ja virtuoossemaid akordioniste mitte ainult Velisel ja Päärdus, aga ka laiemas mastaabis. Ei mänginud lõõtsa. Temal nagu teisel andekal ja sõrmeosaval akordionimängijal Ants Puumetsal oli üks ühine omapära: nad „väsisid” pidudel pillimängust üsna ruttu ja vaja oli otsida vahetuspillimehi. Samuti võinuks repertuaar olla mitmekesisem ja rikkalikum nende mõlema puhul, arvestades nende mänguoskuse taset. Endel Oviir – Nurtu-Nõlva küla Noorma-Veski talu (1924 – 2014). Mängis akordioni ja lõõtsa. Endel Jammer – Kohtru küla Kalda talu (1927 – 1972) Tõnis Marjundi – Vanamõisa küla Miilima talu (1887 -1968) Arnold Nasir – Käriselja küla Haava talu (1931 – 1992) Karmoška Vilme Nasir – Käriselja küla Haava talu (1934 – 1980) Neidre Madis. Oli lõõtspill, õppis lõõtsa oma isalt. Vahetas mingil hetkel omatehtud lõõtsa ära Hohneri pilli vastu Saidla Johannesega. Neidre Mati, Madise poeg, mängis nii lõõtsa kui ka akordioni. Neidre Voldemar, Madise vend Endel Vainu - 1927 Hohneri lõõts Anne Laidvee (Naastre) Voldemar Viisut Ulp Ants – Vaimõisa küla, akordionimängija Järvela Oskar - Vaimõisa küla pillimees, mängis lõõtspilli, karmoškat ja akordioni. Oli Vaimõisa üks paremaid pillimehi. Tema ka laulis mängule kaasa. Gustav Veesaar - snd 1906 (Kustas Veesaare isa) olla võitnud Männiku mõisas (puumõis oli) lõõtspilli loosiga. Ise õppis, palju ta küll ei mänginud, aga kui pilli sülle sai, siis mängis. Ühel hetkel müüs pilli maha. Ta mängis ka Rudolf Otsa pilliga. Gustavi vend mängis ka lõõtsa. Vend tegi läbi sõja ajal Muhu dessandi ja jõudis elusalt koju. Drell Enn - lõõtspill Veetamm Eldur – Märjamaa alev, mängis akordioni, aga temast on üks lugu. Ta oli akordioni mänginud väga hästi. Lõõtspillist ta aga lugu kätte ei saanud. Kord napsuse peaga võttis ta lõõtsa sülle ja lugu tuli. Järgmisel hommikul, kui viinakurat peast väljas, ta enam mängida ei osanud (loo rääkis Eino Jair, kes ise tunnistajaks oli). Mihkel Veetam – (1903 – 1976) Tammiku saun, Vanamõisa küla, Valgu / Märjamaa kihelkond. Rehe Mihkel. Enne eestistamist Messek Kibuvits Kustas - Põlli küla, Varbola. Kutsuti Kibu Kustaks. Oli küla sepp. Mängis väga hästi lõõtspilli ja armastas pidudel mängutrikke teha labakinnastega. Kokkuvõte Uurimistöö eesmärk on talletada Märjamaa valla ja selle lähikonna praegused ja varasemad lõõtspillimängijad ning jäädvustada pärimuslooliselt huvipakkuvat, kuid samas kiiresti kaduvat infot. Töö käigus mõistsin autorina ja tõdesid intervjueeritavad, et palju vajalikku infot on kaduma läinud. Teisalt võib töö mahukat tulemust silmas pidades tõdeda, et palju väärtuslikku materjali sai jäädvustatud. Kõigele trükitule lisaks sain infot ka vanade lindistuste kohta (Veesaar, Pärtel), millest saaks koopiaid teha. Kuulanud olen Kustas Veesaare 1967. aastal lindistatud Rudolf Otsa lugusid. Huvitav oli märgata, et Velise piirkonnas oli lõõtspillimängijate hulk kõige suurem. See oli ilmselt seetõttu, et tol ajal sealkandis võisteldi omavahel mõningas mõttes. Kui üks ostis pilli ja hakkas õppima, siis soovis ka kohe naaber osata lõõtsa ja ostis vajaliku pilli endale. Sain ka teada, et Märjamaa kandis ei mängitud Teppo tüüpi pilli. Neid lihtsalt ei sattunud siia. Võib arvata, et Võrumaa oli siit liiga kaugel pilli tellimiseks ja Hohneri pillid olid enne II maailmasõda ja sõja ajal kättesaadavamad. Ka tuli vestluste käigus välja, et Velisel elas kaks müügiagenti, kes pille rahvale tõid. See paneb mõtlema, et töö ei ole lõplik ja vajab edasi uurimist.

Mälumäng

Mälumängus osaleb üheksa neljaliikmelist võistkonda. 2017. aasta sügishoojaja parimad on võistkond VAN 154 punktiga, neile järgnevad FC ja Raikküla 146 punktiga, tihedalt kannul on Kukepea 144 punktiga. Mälumängijad kogunevad iga kuu esimesel teisipäeval kell 19 Märjamaa rahvamajas. Huvilistel on võimalik ka hooaja keskel liituda. Pane oma võistkond kokku ja tule nuputama! Pildil võistkond VAN koosseisus Kalev Tihkan, Elmur Pärtel, Olev Piisang ja Merje Burmeister. Tiiu Pippar Foto: Reet Saar

Valgu ilutulestik 2018 !