Valgu mõis (saksa keeles Walck) on ajalooliselt kuulunud Läänemaale, kuid praegusel ajal asub see Raplamaal. Valgust kui külast, on teateid juba 1280ndate paiku, siis kuulus see Saare-Lääne piiskopile.Enne praeguse hoone ehitamist oli Valgus olnud puidust ühekorruseline maja, praeguse peahoone kohal olevat olnud lihtsalt väike küngas.
Valgu mõisa kasvuhoone ees. Pildistamise aeg 1910-1930. Mõisaprouahoole all olid mõisa kasvuhooned, kus kasvasid muuhulgas sidrunid. Theodor Pilar von Pilcahul ja tema abikaasal oli kokku kuus last - kolm poega ja kolm tütart. 14. detsembril 1905. aastal oli Valgu mõis kõige esimene kust mõisate põletamine pihta hakkas ja kus peahoonele tuli otsa pandi. Peahoone lähedal asus viinavaatide hoidmise kelder, viinavaatide kraanid keerati lahti ja nii olevat viin voolanud mööda mäekülge maantee poole.
Valgu mõisa peahoone u. 1931. Allikas: ERM Fk 3036:8, Eesti Rahva Muuseum1919. aastal jagas Eesti Vabariigi valitsus mõisamaad talupidajatele. Parunile jäi maad 32 tiinu (1 tiin= 1,09 ha), mille hulgas oli ka 8 ha suurune park, talu sai nimeks Hääli. Peahoone, koos väikse maalapiga, müüs mõisnik 1938. aastal vallale koolimajaks. Pere kolis täies koosseisus linna, maad jäeti edasi rendile. Peahoone teine korrus ehitatigi välja alles siis kui hoone läks kooli omandusse. Sellest ajast alates on hoones asunud kool, nüüd asub seal lisaks koolile ka lasteaed.
Peahoone tagafassaad 2020. aasta kevadel. Mõisa ajal olevat peahoone lähedased teed olnud kaetud saepuruga, mis siis igal hommikul üle rehitseti. Jõe ääres, haralise tamme otsas olevat olnud laste mängumaja.Valgu mõisa pargi pindala on veidi üle 8 hektari ja see on looduskaitse all. Park rajati põhiosas 19. sajandi keskel vabakujunduslikuna, pargi rajajaks loetaks Berend Johann von Uexkülli (1762-1827). Parki piirab lõunaküljel Velise jõgi. Praegu on laste tarbeks parki rajatud mänguväljak ja spordiväljakud.19. sajandi lõpul oli mõisas järgmised tootmisharud: viinavabrik, kivitehas (valmistati telliseid, põrandatelliseid ja drenaažitorusid), saeveski, jahuveski, meierei.
Valgu mõisa valitsejamaja 1900ndate algul. Allikas: ERM Fk 3036:192, Eesti Rahva Muuseum,
Valgu mõisa viinaköök, pildistatud 1930. aastatel.
Valgu mõisa tall 1961. aastal
Viinavabrik ja sõiduhobuste talli varemed pildistatud 2020. a kevadel.Mõisal oli hobuste jaoks kaks talli. Peahoone juures olevas tallis olid sakste sõiduhobused, lauda juures olevas tallis tööhobused. Kui kutsar sõitis mõisarahvaga, siis ta kandis alati vormimütsi ja sinist kuube mis oli vööga kinni, käes olid valged kindad.
Mõisal oli hobuste jaoks kaks talli. Peahoone juures olevas tallis olid sakste sõiduhobused, lauda juures olevas tallis tööhobused. Kui kutsar sõitis mõisarahvaga, siis ta kandis alati vormimütsi ja sinist kuube mis oli vööga kinni, käes olid valged kindad.
