Vabatahtlik number üks Meelis Remmel

Aasta vabatahtliku tiitli võitnud Meelis Remmel.Meelis Remmel on tuletõrjuja, Raplamaal asuva Valgu abikomando pealik. Kahe lapse isa. Vaikne ja tagasihoidlik inimene. Kui Valgu põhikooli direktor Pille Vanker kuuleb, et lugu tuleb Meelis Remmelist, oskab ta Meelist paugupealt iseloomustada. Meelis on selline inimene, kes marsib koolimaja uksest sisse ja ütleb, et peame nüüd nõu, ma tahan midagi teha. Ja siis teeb. Meelis Remmel on tuletõrjuja, Raplamaal asuva Valgu abikomando pealik. Kahe lapse isa. Vaikne ja tagasihoidlik inimene. Kuid ta on ka üks Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu poolt aasta vabatahtlikuks valitu (teiseks aasta vabatahtlikuks sai Aleksander Mamajev). Selle aunimetuse sai Meelis sellepärast, et erinevalt enamikust inimestest ei tee Meelis ainult oma igapäevast tööd, vaid on endale võtnud veel mitusada asja teha, milleks teda miski ei kohusta.Meisterdas robinsoniraja Näiteks eelmisel neljapäeval avas Meelis Valgus lastele robinsoniraja. Rada asub Meelise enda krundil ja on Meelise enda ehitatud. Rada pole mingi naljaasi.kohal õõtsutada, et pääseda parvede juurde. Parvede peal tuleb ennast paarkümmend meetrit edasi tõmmata ja autokummist läbi saada. Kui jalg vääratab, oled vees. Meelis nägi robinsonirajaga kõvasti vaeva. Kraavi süvendamise ja palkidega aitasid kohalikud ettevõtted, aga ehitustöö tegi Meelis ise. Näiteks 4-ruutmeetrise ronimisseina, mis seisab raja algul, ehitas Meelis maas valmis ja tõmbas siis autoga üles. «Paar päeva tuli ikka usinalt kallal olla,» räägib ta ehitamisest.Meelisel on robinsonirajaga plaan, et sel suvel saab siin lastelaagri püsti panna ja võistluse korraldada. Kui ilm ilus, võiksid lapsed telkides olla, aga vihmaga saaks Valgu koolimajas ööbida. Kuigi laager oleks Meelise krundil esimene, on ta tegelikult koos Märjamaa rahvamaja kunstilise juhi Tiina Laube ja Märjamaa tuletõrjekomando pealiku Einar Klaosega ümberkaudsetele lastele suvist tuletõrje- ja päästealast laagrit teinud juba kolm aastat. Nagu ta on aastaid korraldanud ka lastele igasuguseid õppusi, võistlusi ja üritusi. Meeliseta poleks Valgus ei torniga tuletõrjeplatsi ega korvpalliväljakut. Lastega mini-Ernal Suuresti tänu Meelisele teab Märjamaal vist iga sülelaps, mida tulekahju puhul teha. Siin näikse päästeala tundmine olevat sama loomulik nagu lugema õppimine. Koolilapsed näiteks harjutavad evakueerimisõppuste ajal teiselt korruse redelist alla ronimist, et tulekahju ajal paanikaks ei läheks. Kuu aja eest korraldas Meelis tuletõrjevõistluse kaheksale lasteaiale. Noorimad osavõtjad 90 lapse seas olid 3-aastased. Üks vahetus pidi aja peale endale tuletõrjuja varustuse selga panema, teine vedas voolikut, kolmas tassis veeämbrit. Viimane vahetus pidi tegema seasõra, mida koolieelikutest osavõtjad olid enne hoolega harjutanud. Kui mudilased õpivad seasõrga tegema, siis eelmisel suvel noortelaagris olijad tegid läbi ligi 7-kilomeetrise mini-Erna retke, mille rajale Kaitseliit oli paigutanud õppemiinid. Meelis räägib, et just praegu on äsjavalminud robinsonirada temasse uut energiat süstinud. «Kogu aeg on sihuke pinge peal, et tahaks midagi teha,» ütleb ta. Seda võib arvata, kui kuulata, mis plaanid tal oma paarihektarise krundiga on. Ta võtab pastaka ja joonistab. Siin on robinsonirada: kummid, ronimissein, kraav... Siia tuleb lõkkeplats («et saaks riided ära kuivatada»), siin on šašlõkipannid. Söögilauad saaks kaseplangust, istepingid on juba olemas. Jah, juba sellel aastal võiks laagris keeta sööki välikatlas. Siia tahaks tenniseväljakut, võrkpalliplatsi ja forellitiiki. Ja muidugi tulevad WCd ja dušid. Ka krundil asuva lauda võiks lastelaagri tarbeks kohendada. Kus saab magada ja süüa teha. «Meelis, mida su naine sellest arvab?» «Kogu aeg saan riielda kodus,» vastab Meelis. Muidugi tuleb öelda, et Meelisel on vedanud. Üksi selliseid asju ei tee ja teda aidatakse. Kohalik ettevõtja annab bussi, kool laagrilistele tasuta toidu, spordiklubi maksab kinni bensiinitšekid. Märjamaa valla eelarves on selleks aastaks tuletõrjespordile mõeldud 10 000 krooni. Vallavolikogu esimees Allar Oviir tundub summat nimetades pisut häbenevat ja lisab kähku, et suurem toetus on mitterahaline. Meelis tunnistab, et kui abi küsib, siis saab: «Lähed teed oma nutused silmad pähe ja tulevad appi.» Päästeala põnevaks Meelisel on vedanud ka sellega, et ta ei pea ise projekte kirjutama. Ta kuulub nende inimeste hulka, kellele on mõnelehelise projekti kirjutamisest lihtsam püstitada nelja meetri kõrgune ronimissein. Seepärast kirjutab rahataotlusi kultuurkapitalile, päästeametile, hasartmängumaksunõukogule ja mujale Märjamaa rahvamaja kunstiline juht Tiina Laube. «Meelis on rohkem tegutseja kui rääkija,» ütleb Tiina Laube, kes on koos Meelisega igasuviseid laagreid korraldanud. Sellesuviseks laagriks andis toetust, 24 000 krooni, päästeamet. Päästeameti peadirektori Mati Raidma sõnade järgi võib arvata, et raha läheb asja ette. Mati Raidma kinnitab, et Valgu abikomando pealiku Meelise jaoks on tuletõrjuja amet midagi hoopis enamat kui ainult tule kustutamine. Et Meelis on enda ümber koondanud kodukoha noored ning on osanud päästeala põnevaks muuta. Päästeamet oligi see, kes Meelise aasta tegija konkursile parima vabatahtliku kandidaadina esitas. Noortelaagris või tuletõrjespordi võistlustel on Meelist raske noortepundist eristada, sest teda ümbritseb pidevalt parv poisse ja tüdrukuid. Koolidirektor Pille Vanker ei oskagi täpselt öelda, miks just Meelis lastega hästi läbi saab. Lihtsalt lapsed lähevad temaga kaasa, tõdeb ta. «Võib-olla on see sellest, et ta räägib lastega tõsiselt tõsistest asjadest,» arvab ta. Päästeametis kodanikuühenduste ja riigi päästeasutuste koostööga tegelev Viola Murd pakub, et saladus võib olla selles, et Meelis usaldab noori ja oskab neid juhtida nii, et noortele jääb piisavalt tegevusvabadust ja võimalust ennast proovile panna. «Meelis jätab esmapilgul tõsise ja napisõnalise inimese mulje,» ütleb Viola Murd. «Ülevoolava jutuga ta silma ei paista, hoidub pigem tagaplaanile. Hoopis teine on aga pilt, kui näha Meelist tegutsemas noortega. Meelis on noorte poolt omaks võetud ja teda aktsepteeritakse.» Viola Murd kasutab sõna «fanatism», ja ta pole ainus. Tiina Laube ütleb, et mehi, kes viitsiksid ja tahaksid lastega sedasi jännata, on vähe. «Aga just mees on poistele eeskujuks,» sõnab ta. Pille Vanker nõustub. «Ma pole tükil ajal näinud meest metsast, kes tuleb ja tegeleb nii agaralt lastega,» sõnab ta. Kui Meelis oli väike, andis praegune Valgu põhikooli direktor Pille Vanker talle sellessamas koolis vene keele tunde. Meelis oli siis tema meelest äärmiselt kange iseloomuga noormees, kes ei sallinud ebaõiglust ja võis päev otsa jonnida. Õppenõukogu oli temaga püsti hädas. Aga nüüd, ütleb mehe endine õpetaja, on Meelis erakordselt viisakas ning arvestav. Päästeamet toetab vabatahtlikku tegevust Päästeamet toetab teist aastat kodanikualgatuslikke tuleohutus- ja päästealaseid projekte. Ennetusalaseks tegevuseks on päästeameti selle aasta eelarves 350 000 krooni. Teiste hulgas on ka Meelis Remmeli, Einar Klaose ja Tiina Laube veetav noorteprojekt «Targu talita!» Märjamaal ja Valgus. Samuti «Kaitse end ja aita teist» programm Järvamaa koolides, kus 7.–9. klasside õpilastele jagatakse praktilisi oskusi tuleohutusest, päästealast, liiklusohutusest ja esmaabist, ning puudega inimeste tuleohutusele suunatud projekt, mille algatajaks oli noorteklubi Händikäpp. Päästeametis ennetusalaste projektidega tegelev Viola Murd kinnitab kaheaastase kogemuse põhjal, et päästealal on tegutsemas suur hulk mittetulundusühendusi, kes suudavad väga edukalt ennetus- ja selgitustööd teha. Ta lisab, et vabatahtlikel on nii vajalikud kogemused kui ka tihedad sidemed kohalike elanike ja piirkondlike päästeteenistustega. Pille Vanker