Linnuvaatleja Andrus Jair loendas Valgu kandis mitme aasta rähnirekordi .

Linnuvaatleja Andrus Jair luges Valgu loendusrajal viimati kokku viiskümmend suur-kirjurähni – mees tunnistab , et sellise rähnirohkusega pole ta varem kokku puutunud . „ Minu jaoks oli täiesti uus kogemus näha Valgu pargis ühel ja samal puul samal ajal viit suur-kirjurähni ning kohe kõrval lehise võras veel kahte ning loendustransekti ( loendusala – toim ) lõpuosas ühel raielangi seemnepuul samal ajal seitset suur-kirjurähni ja sama langi teistel seemnepuudel veel kahte suur-kirjurähni , lisaks lähiümbruse metsadest kostmas veel liigikaaslaste häälitsusi ,” kirjeldab harrastusornitoloog , kes on tegelenud aktiivse linnuvaatlusega 2005 . aastast alates . Nimetatud viiskümmend lindu luges ta kokku Valgu 13kilomeetrisel vaatlusrajal 29 . detsembril , tänavutalvise linnuvaatluse jõuluetapil . Üldse koosneb talvine linnuvaatlus kolmest etapist , esimene on novembri lõpus , mil ta kohtas Valgu rajal kahtekümmet lindu , mis on samuti palju . Kevadetapp tuleb veebruari lõpus . Andrus Jairi sõnul on selline rähnirohkus Valgus pigem üldisem tänavuse talve märk . Ta selgitab , et sügisel leidis aset suur-kirjurähnide invasioon ilmselt Põhja- ja Kirde-Euroopast ja nende Rähnid Eestis * Eestis pesitseb seitse rähniliiki : musträhn , valgeselg-kir-jurähn , suur-kirjurähn , väike-kirjurähn , kolmvarvas rähn , roherähn ja hallpea-rähn . * Suur-kirjurähn toitub väljaspool pesitsushooaega peamiselt okaspuuseemnetest . Kuuseladvas sabistav või häälitsev rähn on just suur-kirjurähn ning tema söögilaua – nn sepikoja tunneb ära paljude käbide järgi tavatus kohas – mõne leht- või kuivanud puu jalamil . * Suur-kirjurähn elutseb kõigesööjana igasugustes puistutes , nii teda kui ka väike-kirjurähni võib vahel leida isegi linnaparkides . Allikas : Eesti Ornitoloogiaühing talvine arvukus tõusis meil seetõttu hüppeliselt . Suurkirjurähnide invasioone tuleb tema sõnul ikka ette , rähnid liiguvad piirkonda , kus on hea käbisaak ja Eestis on see tänavu rikkalik . „ Kuuldavasti on Põhja- ja Kirde-Euroopas tänavu seemneikaldus , mistõttu on tõenäoline , et sealsed asurkonnad on võtnud ette teekonna lõunapoolsetele aladele ja nii on neid osa jõudnud ka Eestisse ,” lisab ta . Loodusteadlaste keeles tähendab invasioon paiksete loomade , harilikult lindude hulgalist rännet uuele maaalale , mitte vägivaldset sissetungi nagu tavapruugis . Kevadel koju tagasi Alates 2005 . aastast on Andrus Jair igal talvel Valgu loendustransektis linde , sealhulgas suur-kirjurähne loendanud . Biotoopidest ( ühtlase ilmega asustusala – toim ) on sellel rajal esindatud linna- , talu- , ava- ja metsamaastik ning raiesmikud-noorendikud . Valgu park sobib hästi rähnile elupaigaks . Jõuluetapil on Andrus Jair loendanud tavaliselt kaks kuni kuus suur-kirjurähni , aasta tagasi ei kohanud ta ühtegi . Silma torkavad teiste seas 2008 . -2009 . aasta vahetus 27 ning iseäranis tänavune 50 linnuga . „ Kogu see tänane rähnihulk meile muidugi pesitsema ei jää – kevade lähemale jõudes hakatakse oma pesitsusaladele tagasi suunduma ,” lisas Andrus Jair . Millegi muu poolest Valgu piirkond tänavu eriliselt silma ei paistnud , tõdes linnuvaatleja . Lääne-Eestist ja saartelt on olnud kuulda , et aset on leidnud ka teiste rähniliikide invasioon , eelkõige on mainitud valgeselg-kirjurähni ja väike-kirjurähni , ent Valgu piirkonnas ta seda seni täheldanud ei ole . Samas on tänavu märgatud invasioonilaadset liikumist ka mitme muu linnuliigi , näiteks männileevikese puhul . Samuti on rasvatihaste kohta teateid või kahtlusi , kuna tänavu sü-gis-talvel kohatud isenditel on võrreldes tavapärasega oma- pärane kutsehüüd , mis võib viidata idapoolsele päritolule , lisas Andrus Jair . Hilistalvel võiks aga tema sõnul oodata suuremat kuuse-käbilinnu invasiooni siinsetele aladele , kuna siis algab nende pesitsushooaeg . Rähn metsatukas Suundume Velise jõe ääres asuvasse Valgu mõisaparki jaanuari teisel nädalal , lootuses samuti kirevate suleliste seltskonda nautida ja mõni ehk pildilegi püüda . Paik paistis rähnidele igati sobiv – palju vanu kõrgeid puid , samuti pragudega oksaharusid , mida hea „ sepikojana ” kasutada . Aga kas oli ilm liiga tuuline või mõnel muul põhjusel , igatahes ei kohanud me neid seal ainsatki . Ühe puu all nägime vaid leevikeseparve , kuid needki polnud männileevikestest talikülalised , kes tänavu samuti ajutiselt Eestit vallutama asunud , vaid tuttavad punakõhulised flöödihäälsed püsiasukad . Tagasiteel peatusime korraks teeäärses kuuskede ja mändidega metsatukas . Seal oli sel päeval kuidagi vaiksem ja õdusam ning ei läinudki kaua , kui juba kuulsime tuttavat toksimist , mille järgi rähni lähedust on kõige kindlam avastada . Seal ta oligi , tume kogu kõrgustes , ümbrust unustaval moel nokaga puud peksmas . Rähniuurija Riho Kinks Eesti Ornitoloogiaühingust ütleb , et see , et meie rähnikohas nõnda vähe rähne nägime , võis vabalt juhus olla ja järgmine kord samasuguse ilmaga on linde rohkem . „ Seetõttu on ka linnuloendustel Suur-kirjurähn .Kuidas vaadelda rähne ?Soovitab rähniuurija Riho Kinks Eesti Ornitoloogiaühingust : Linnuvaatlusteks , ka rähnide vaatlemiseks , on alati parimad võimalikult tuulevaiksed hommikud . Tugeva tuulega ei ole laul kaugele kosta ja ilmselt tajuvad seda ka linnud , et pole mõtet sellise ilmaga energiat raisata , ja pigem nokitsevad vaikselt . Hommikud on parimad seetõttu , et vahetult pärast päikesetõusu ja ärkamist on linnud kõige aktiivsemad . Seda on eriti hästi kuulda kevadel , kui päikesetõusul on tõeline kontsert , mis iga tunniga vaiksemaks jääb ja soojal keskpäeval ei pruugi enam ühtegi piuksu metsas kuulda . Kuigi linnud talvel enamasti ei laula , on ka sel ajal parim aeg hommik , sest linnud on aktiivsed ja liiguvad rohkem ringi . Talvel on linnud sunnitud siiski kogu päeva toiduotsimisega tegelema ja lindude vaatlemiseks sobib kogu valge aeg . Valgu pargis leidub ohtralt vanu pragudega puid , mida rähn saab kasutada " sepikojana ". oluline võimalikult paljude loendajate osavõtt , sest siis ei mõjuta sellised juhuslikud kõrvalekalded oluliselt keskmist tulemust ,” selgitab ta . Eeloleval nädalavahetusel on ka algajal linnuvaatlejal hea võimalus oma rähnid kirja saada . Tulemas on Eesti menukaim linnuvaatlusüritus – talvine aialinnuvaatlus – ning rähnid külastavad talvel aedu ja sealseid toidumaju meelsasti .