xx Sajandi väärtuslik arhitektuur Valgu keskuses . Kas kombainikuur või Rail Balticu vahejaam.

Valgu vana mõisahoone naabrusse on hästi sobitunud Vilen Künnapu arhitektuurilooming – sh tühjaks jäänud rahvamaja ( fotol fassaad , paremal autentsed kardinad ). Vallavolikogust keegi soovitab maja lammutada ! Aga ehk kellelegi kas või kombainikuur ? Või hoopis villa või vaksal ? Avarus , stiilne interjöör , ühtse kujundusega detailid . XX sajandi väärtuslik arhitektuur Valgu keskuses : kas kombainikuur või Rail Balticu vahejaam ? Maire Kõrver Valgu asulale Märjamaa vallas lisavad arhitektuurilist karismat vanade mõisaaegsete hoonete kõrval kaks XX sajandi väärtusliku arhitektuuri hulka kuuluvat hoonet – kunagine sovhoosi kontor ja klubi . Need on kavandanud mainekas arhitekt Vilen Künnapu . Valgu kontorihoone õhuline trepinurk . Künnapu nimi seostub mitme eesti arhitektuuriloos tooniandva , palju kõneainet pakkunud hoonega , mis pole avalikkust ükskõikseks jätnud . Näiteks kuulub Künnapu pretensioonikate suurehitiste hulka Tartusse kerkinud erilise vormiga Tigutorn , sihvaka siluetiga ning omapärase arhi- tektoonikaga tipnev Radisson SAS hotell , ikka veel vastakaid arvamusi genereeriv Viru keskus jne . Tema projekteeritud ehitiste rida algas maapiirkonna omaaegsete suurehitistega , sovhoosi- ja kolhoosikeskuste , sanatooriumide ja klubidega . Künnapu loomingu tutvustus- tes on öeldud , et tänu nõukogudeaegsete ühismajandite juba pretensioonikama arhitektuuri ihalusele sai Vilen Künnapu noore otsiva vaimuga arhitektina võimaluse parajasti läbi elatavaid arhitektuuriteoreetilisi mõttekobaraid otse materjali viia . Seega on mitmel pool Eestis , ka maapiirkondades , erakordseid ehitisi , mis on moodsa arhitektuuri monumendid . Kui Valgus asuvat kaht esinduslikku hoonet kokkuvõtlikult kirjeldada , võib öelda , et see on stiliseeritud klassikaliste joontega postmodernistlik Nõukogude Eesti maa-arhi-tektuur . Vald on otsustanud klubi müüki panna . Millise hoonele kestvust tagava sisu võiks edaspidi saada Valgu tühjaks jäänud suur , halvasti sooja pidavate ruumidega hoone ? ” Kas mõnele põllupidajale näiteks eksklusiivne kombainikuur ?” esitas retoorilise küsimuse kohalike muinsuskaitsehuviliste soovil nendega kohtumas käinud muinsuskaitseameti Raplamaa vaneminspektor Karen Klandorf . ” Sest on ju ennegi leitud hoonetele eriskummalisi kasutamisvariante .” Moodustavad terviku “ Valgu klubist võiks saada tulevane Rail Balticu vahejaam ,” pakkus ühe lennuka mõttemänguna välja kohaliku muinsuskaitseseltsingu esindaja Kalev Tihkan , olles laias laastus pilgu peale visanud Rail Balticu kavandatava trassi plaanidele . Neist nähtub , et trass kulgeks enam-vähem Valgu külje alt . Kalev Tihkani sõnul kogunes Velise Muinsuskaitse Seltsi ja Valgu külarahva koosolekule 20 . märtsil Valgu kontorihoonesse kokku 21 huvilist . Ajendiks oli mure Valgu rahvamaja ja keskusehoone edasise käekäigu pärast . Kohalik elanik , Märjamaa vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Mati Erik teavitas koosolekule kogunenuid , et on valminud arhitektuuriajaloolase Mihkel Karu koostatud muinsuskaitseline eksperdiarvamus Valgu kontorihoone kui möödunud sajandi kaheksakümnendatest pärit ilmeka arhitektuuriobjekti kohta . Põhjendamatult on samas kõrvale jäänud samal perioodil valminud klubihoone , mille olulisust terviku mõttes rõhutas ka kohale tulnud ja eelnevalt objektidega tutvunud muinsuskaitseinspektor Karen Klandorf . Tegelikult toonitab Valgu hoonetele eksperdihinnangu koostanud Mihkel Karu ka ise oma töös , et kujunduslikult moodustab Valgu keskusehoone ühtse terviku naabruses asuva Valgu kultuurimajaga . Kalev Tihkan vahendas Raplamaa Sõnumitele mõtteid , mis muinsuskaitsehuviliste arutelus pinnale jäid . Kohalikud elanikud leiavad , et Valgu rahvamaja ( ehk kohalike kõnepruugis enamasti sovhoosiaegadest jäänud nimetuse järgi klubi ) ja keskusehoone näol on tegemist märkimisväärse Valgu küla kunagise kultuuritempli suur klubisaal . Ka Valgu kontorihoone on näide hea tunnetusega loodud maitsekast arhitektuurist . ehituskunstiväärtusega , millel on oluline roll Valgu asula üldilmes . Need nõukogudeaegsed ehitised harmoneeruvad üsna hästi Valgu mõisaaegse hoonestusega . Piirkonna elanikele on mõlemad hooned pikki aastaid olnud oluliseks seltsielu ja kooskäimise kohaks . Rahvamajas on läbi aegade aset leidnud kultuurisündmusi , ühisettevõtmisi ning spordivõistlusi , mida siiani meenutatakse . Maja tegid rahvale omaseks kauaaegsed Valgu kultuuritöötajad Külli ja Egon Ovir . Tegemist on maakonna edelapoolsema kandi ühe suurema saaliga . Hoones on säilinud märkimisväärsel hulgal algupäraseid sisekujundusdetaile , näiteks trepipiirded , radiaatorite iluvõred , teadetetahvlid jne . Koosolekust osavõtjad pidasid vajalikuks toetada Valgu keskasulas paikneva kontorihoone , aga samuti rahvamaja arvamist muinsuskaitse alla XX sajandi arhitektuuri inventuuri käigus . Seega on kindlasti vaja XX sajandi väärtuslikku arhitektuuri käsitlevas ekspertarvamuses lisaks kontorihoonele , kuhu on valmimas külakeskus , kajastada ka rahvamaja . Oluliseks nende hoonete kaitse alla võtmisel tuleb pidada just iseloomulikke elemente ja hoonete välisilmet , sobivust asula väljakujunenud miljöösse . „ Samas ei peaks nende objektide uusi omanikke piirama hoonete sisemuse paremustamisel , näiteks kas või soojapidavuse tõstmisel , et oleks võimalik nende edaspidine perspektiivne kasutamine kogukonna huvides . Et senisele veerandsajale aastale kohaliku kogukonna „ teenimisel “ võiks lisanduda järgmised ,“ avaldas lootust Kalev Tihkan . Arhitekt Vilen Künnapu . Visuaalselt domineeriv ehitis XX sajandi väärtusliku arhitektuuri eksperdihinnan- gu koostamisega seoses on ekspert Mihkel Karu juba teinud ettepaneku võtta mälestisena arvele endine Valgu sovhoosi kontorihoone , kus nüüd tegutseb muuhulgas Valgu raamatukogu . Põhjendustena , miks hoone väärib mälestise staatust , nimetab Mihkel Karu oma eksperdihinnangus mitmeid seiku . Alustades kas või sellest , et see Eesti nõukogudeaegse maa-ar-hitektuuri silmapaistev näide on XX sajandi teise poole ühe tuntuima Eesti arhitekti Vilen Künnapu loomingu oluline esindaja . Hoone on oma asukohas visuaalselt domineeriv ehitis . See on osa Valgu sovhoosi keskuse terviklikult säilinud unikaalsest arhitektuursest ansamblist Valgu külas . Ka on see ajastule omase hoonetüübi näide , mis peegeldab sovhoosi haldushoonena perioodile iseloomulikke majandamisviise , maaelu administratiivset korraldust ja elulaadi . „ Nende hoonete võlu on selleski , et need mõlemad , nii Valgu klubi kui ka kontorihoone moodustavad vana mõisasüdamega diskreetses harmoonias oleva tervikliku ansambli , kuigi on rajatud eri ajastutel ,“ märkis Karen Klandorf . Kunstiteadlane Mart Kalm nendib oma raamatus „ Eesti XX sajandi arhitektuur “, et postmodernistlik keskkonnatundlikkus on hästi jälgitav kolhoosiarhitektuuris . Paljud majandikeskused kujundati ju vanadesse mõisasüdametesse , esialgu neid küll lihtsalt ära kasutades , kuid 1970 . aastatest alates siiski juba nende mälestisväärtust hinnates . „ Postmodernismi pretensioonikalt historistlikud võtted – viilud ja teljed – lausa ihkasid eri ajastutel kerkinud hoonete ansamblilist kokkumängu . Vilen Künnapu Valgu klubi ( 1981-1987 ) ja Ain Padriku ( Vilen Künnapu kauaaegne koostööpartner ja seda ka praegu – arhitektuuribüroos Künnapu ja Padrik - M . K .) Raikküla kolhoosi keskus ( 1982-1985 ) tajuvad väga hästi Mihkel Karu eksperdihinnangus on öeldud , et just väliskujundus on ekspressiivseim ja kõige väärtuslikum osa hoonest . oma kohta paarisaja aasta vältel kujunenud hoonestuses .“ Valgu sovhoosi kontorihoone puhul on tegemist kahekorruselise postmodernistliku liigendatud fassaadilahendusega veel üsna heas seisukorras oleva ehitisega , millel on säilinud algne maht , väliskujundus ja välisviimistlus . Mihkel Karu eksperdihinnangus on öeldud , et just väliskujundus on ekspressiivseim ja kõige väärtuslikum osa hoonest . Sisekujundus oli ja on jäänud oluliselt tagasihoidlikumaks . Sulandub ajaloolisse miljöösse Hoone fassaadi ja vasakpoolse otsaseina kujunduses on näha postmodernismile omast topeltfassaadi loomise praktikat . Topeltfassaadi motiivi on kasutatud ka Valgu kontori- hoone peasissepääsu juures hoone esiküljel . Mihkel Karu seostab ja selgitab lähemalt : “ Samuti on väliskujunduses näha postmodernismile omased historistsistlikud võtted viilkatuse ja sammastiku kasutamise ja selge teljelisuse näol . Väliskujundus üritab oma stiliseeritud ajalukku vaatava olemusega sulanduda küla ajaloolisesse arhitektuursesse miljöösse . Arhitekti eesmärgiks oli keskusehoone ja klubi dekoratiivsete , ajaloolisest arhitektuurist eeskuju võtvate fassaadidega luua olemasolevate vanemate hoonetega ühtne arhitektuurne keskkond . Vasakpoolse otsafassaadi trepipiirde puhul on arhitekt stiliseeritud kujul järele aimanud vanade mõisahoonete varemeid Valgu külas .“ Ekspert tõdeb , et kuigi valdav osa Valgu kontorihoone akendest on välja vahetatud , on uute akende puhul vähemalt säilitatud algne sümmeetriline , nelja võrdse osaga jaotus . Uksed on valdavalt originaalid , välja on vahetatud vaid maja välisuksed ja üksikud vaheuksed koridorides . Viimistluseks on kasutatud heledat krohvi , mis seob hoonet osaliselt ka 1970 . aastate neofunktsionalismiga . Valgu sovhoosi keskusehoone plaanilahendust iseloomustades toob ekspertiis välja , et see on sümmeetrilise ülesehitusega . Hoone keskel on avatud , läbi kahe korruse ulatuv paraadtrepiga vestibüül . Sellest lähtuvad hoone keskteljel koridorid mõlemasse tiiba . Kontorihoone kabinetid on paigutatud koridoridest kahele poole . Algul paiknesid hoone vasakus tiivas koridoride lõpus suuremad ruumid – Valgu arstipunkti ruumid esimesel korrusel ja koosolekutesaal Üliõpilaste arvamused Vilen Künnapust Maria Šahvorostova , TTK arhitektuuriteaduskonna vilistlane : „ Vileniga on väga huvitav koostööd teha , sest ta toetab ka kõige hullumeelsemaid ideid . Juhendajana on ta paikapanija – näeb kohe asja olemust ja tabab selles energiate liikumist , seega oskab alati head nõu anda ja mõttetupikust välja viia .“ Melissa Riso , TTK rakendusarhitektuuri tudeng : „ Üks asi on arhitektuuriline teooria , aga teine asi on , kuidas vormid , nurgad , jooned mõjuvad ümbritsevale ruumile ja inimestele . Seega leian , et Vilen on tõsine geenius .“ Sander Paljak , TTK rakendusarhitektuuri tudeng : „ Vilen on kõrgelt arenenud sisemise hääle ja tundlikkusega looja , kelle energiat toidab lapselikult rõõmus ellusuhtumine , avastamisõhin ja loomisvajaduse kompott . teisel korrusel . Parempoolses otsas liitub hoonega ruudukujulise põhiplaaniga endine sööklahoone , mille ees on põhimahu alumise korruse arkaadi jätkav dekoratiivsein , mis toimib ühtlasi poe varjualusena . Fotod : Jaak Kadarik ja Mihkel karu kogust Arhitekt Vilen Künnapu projekteeritud hooneid on Tallinnas ja Tartus , aga ka Valgus . “ Peamine on , et neil Valgu küla esinduslikel , asulat arhitektuuriliselt ilmestavatel väärtuslikel hoonetel oleks otstarve , sest see on põhiline , mis tagab ka hoonete säilimise ,” nentis muinsuskaitseinspektor Karen Klandorf