Raplamaa esimeses robotlüpsilaudas Valgu külje all Vanamõisa külas asuvas Jaan Parve Sarapiku talus. 11. 10. 2010.a Autor : Reet Saar

Rapla maakonna esimese robotlüpsilauda avamisel lõikasid karjakellaga lindi läbi peatöövõtjaVMT Ehitus esindaja Jaan Tasane, juhiseid oma tüki lõikamiseks annab Sarapiku talu peremehele Jaan Parvele perenaine Mai, paremal sisseseade paigaldanud DeLavali esindajaLembit Vavulski.    Foto: Reet Saar

 Teisipäeval lõigati lint läbi Raplamaa esimeses robotlüpsilaudas Valgu külje all Vanamõisa külas asuvas Jaan Parve Sarapiku talus.

200 lehma ja 38 vasikat mahutava vabapidamisega lauda projekteeris ja ehitas VMT Ehitus AS. Individuaaltellimusena, nagu igas laudas, kavandati ja paigaldati siia DeLavali sisseseade. Toreda üllatusena pererahvale olid ehitajad ühel päeval saaginud välja tähed ja kinnitanud otsaviilu külge, nii et igal sisenejal on selge - see on Sarapiku farm.Jaan ja Mai Parve on 1989. aastast alates oma majapidamist vaikse järekindlusega edasi arendanud: 1992. aastal ehitati 24kohaline laut ja arvati, et sellest on küll, aastal 2000 kerkis 56kohaline vabapidamislaut, aastal 2004 lisandus kõige esimesse lauta lüpsiplats ja nüüd siis hakkab lehmi lüpsma elektroonika. „Kõik need uuendused on juhtumisi teoks saanud oktoobrikuus," märkis Mai.

Eks peremees ja perenaine olid vana lauta vaadates ennegi aru pidanud, et uut oleks vaja, aga võib öelda, et praeguse tulemuseni jõuti välistegurite mõjul. Mõne aasta eest ilmunud taluõuele kolm ülikonnastatud meest, kes rääkisid, et tahaksid põllumajandusse investeerida ja on nõus uue lauda ehitamiseks raha andma. Sinnamaani meeldis see pakkumine ka Jaanile- Maile, aga kui koostöölepingust loeti punkti, et linnamehed tahavad talus saada enamusosaluse, siis jäi kaup katki. „Minu elutöö ja nemad tahavad kasu lõigata! Parem kirjutame ise projekti," rääkis Jaan Parve.

Põllumajandusökonoomikat õppinud Mai ja elektriinsenerist Jaan sättisid taotluse kokku ja 2009. aastal saadi PRIAlt selle elluviimiseks toetust. Siis tuli masu ja aeg, kui pangad ei andnud laenu, aga mullu tuli rahastajaks SEB pank ja detsembris märgiti uue hoone asukoht maha. Külm talv ja muudki takistused lükkasid lauda valmimise augustikuust sügisesse. Nüüd on ehitusmured seljataga, aga lihtne pole ka loomade harjutamine uue elukorraldusega, kuid selleks on talu kuueliikmeline tööpere valmis.

Kuidas plaanidest avamispäevani jõuti, sellest ülevaadet andes esitasid Jaan ja Mai otsekui väikese etüüdi. Seda ei pea ka imeks panema, sest Jaan on Valgu näiteringi liige, kellele karakterosad vägagi sobivad. Valgu naiskooris laulev Mai tegi aga külalistele üllatuse, kutsudes lauta esinema oma koori. Päevakohaselt kostümeeritud Lootuse liikmed olid lauda ehitamise loo laulu sisse pannud. Ka lüpsjad ja karjakud lugesid ette oma südamliku luuletuse. Märjamaa Ettevõtjate Piirkondliku Ühenduse juht Üllar Aruksaar kiitis Parve peret, kes lööb ühenduse ettevõtmistes alati kaasa, aga et nad pärast suure töö valmimist pisut puhata saaksid, selleks kingiti neile lõõgastuspakett.

„Märjamaa vallas on viimasel ajal iga kuu laudavahetuskuu," tõdes vallavanem Eero Plamus dolomiidist võipütti üle andes, mis olevat tänavu valla kuumim meene - valminud on juba kolmas uus laut ja neljanda ehitamine on lõpusirgel.

E-Piima piimaautojuhid andsid üle koti piimapulbrit, viljakasvataja Meelis Burmeister tõi kotitäie vilja, soovides, et naabrid ikka kohalikelt kasvatajatelt vilja ostaksid.

Heli ja Kaupo Suurnal on samas külas Rojama talu. 40pealist karja pidava Heli südamlik tervitus võttis Maie silmi pühkima: „Oleme kahe perega palju koos istunud ja oma talude arenemisest rääkinud. Tore, et olete julgenud suurelt unistada ja oma unistuse ka teoks teinud.

"Te olete nüüd maakonna meistrid robotlüpsilautade osas," tunnustasid kaksikvennad Seimanid, kes oma uue lauda avasid eelmisel kuul. Tika lauda omanikud soovisid kannatust, kuni Sarapiku talu loomad uues kohas kohanevad. Neil on nüüdseks need valud ja vaevad möödas. „Sel ajal, kui lehmi jõuga uude lauta ja lüpsiplatsile ajasime, mõtlesime küll: kas me sellist lauta tahtsimegi. Täna jõuame laudatöö kaks tundi kiiremini tehtud ja see on suur ajavõit," rääkis Sulev Seimann.

Esinesid Valgu naiskoor  Foto : Jüri kusmin 

sõna võttis Maire Padar  Foto : Jüri Kusmin

DeLavalitöötaja demonstreeris  kuidas  töötab  lüpsirobot  Foto : Helgi Tammaru 

Sarapiku farmi karjas on praegu 109 lüpsilehma ja 73 noorlooma. Juba kolmapäeval toodi esimesed kinnisloomad uude korterisse, neljapäeval hakkas aga piimaandjaid sõõrutama lüpsirobot. „Oleme selleks valmis, et loomade kohanemisaeg on raske ja algul on nad stressis, kui nad jõuavad lüpsiroboti suletud ruumi. Õnneks on meie loomad harjunud liikuma ja eks ma meelitan nad söödaämbriga robotisse, kus neid nagunii ootab maitsev ninaesine," pajatas perenaine.

Video avamisest näeb VALGU ELU faceboki lehel 

Parimad hetked Comeniuse projektist - Valgu

Valgu sovhoosi arengulugu on ajastu peegeldus.

6. märtsil peeti Valgu rahvamajas Valgu sovhoosi 50. aastapäevale pühendatud naistepäevapidu, kus koos esinejatega oli koos 140 inimest ehk väga palju rahvast. Avasõnad lausus majandi viimane direktor Olev Piisang. Taidlejate esinemine tõmbas mõttesildu nõukaajaga ennekõike siis, kui Valgu näitering kandis ette oma sõu, milles tantsiti venepärast tantsu ja “erikülaliseks” oli Alla Pugatshova. Esines eakate tantsurühm, kelle tööaastad möödusid ühismajandis rassides. Üllatuskülalisteks olid Märjamaa päästeameti poisid. Tantsuks laulsid oma küla neiud Sirli ja Kadri. Kunagise majandi aastapäevapidu oli avaüritus, maikuus järgneb sellele Valgu külapäev ja mälestuskivi avamine. 50 aasta eest, samasugusel külmal ja lumerohkem talvel nagu tänavunegi, peeti kolhoosides üldkoosolekuid. Valgus Võidu ja Nurtus Nurme kolhoosis jõuti otsusele moodustada Velise külanõukogu territooriumil uus ja suurem ühismajand nimetusega Valgu sovhoos. 15. veebruaril 1960 kinnitas need otsused Märjamaa Rajooni RSN Täitevkomitee. Eesti NSV Ministrite Nõukogu vormistas toimunu oma korraldusega 8. märtsil ja põllumajandusminister oma käskkirjaga 10. märtsil. Nende järgi hakkas Valgu sovhoos alluma vahetult Eesti NSV Põllumajanduse Ministeeriumile. Liituvates majandites jõutivarade üleandmisega lõpule 30. märtsiks. Varad võttis vastu sovhoosi direktoriks määratud 37-aastane Jaan Aus, kes varem töötas Rapla lähedal Kodilas. Pearaamatupidajana hakkas tööle 52- aastane Aleksander Koppel, kes tuli Harju rajoonist Kostiverest. 1974. a jäi ta haiguse tõttu töölt ära ja tema kohale asus Ruth Pops. Peamehaaniku tööd sai ühe suve proovida kooli lõpetanud Ado Ilbi, kes sügisel võeti sõjaväkke. Kuni ta naasmiseni 1964. a algul oli selles ametis Abel Lihtsa. 1969. a jaanuaris asus Ilbi kohale Mihkel Vaarmann, kes oli sovhoosis algusest peale töökoja juhataja. Ta oli töötanud Võidu kolhoosis, nagu ka peaagronoomi kohale asunud Jaan Kitsing, peavetarsti kohusetäitja Theodor Paju, ehitustööde juhataja Andres Puri ja metsatehnik Lembit Tihkan. Peazootehniku kohustused võttis oma õlule 54-aastane kange saarlane Ella Volmer, kes Valgusse tuli Audrust. Majandi ühiskarjas, millest suurem osa leidis algul varju talulautades, oli kokku 453 lehma, 73 tiinet mullikat, 12 sugupulli ja 278 noorveist. Hulk töid tehti hobustega, neid oli 245. Sigu oli 488, neist emiseid 126 ja kulte 7. Lambakarjas oli 285 looma, kanalates 906 lindu ja mesilasperesid 22. Kogu selle suure majapidamise korraldamiseks moodustas juhtkond viis osakonda. Keskuse osakonda asus juhtima Aksel Lants, Paisumaad Reinhold Masing, Nurmet Asta Liivmaa, Jämedat Jaan Kald ja Veliset (hilisem Veski osakond) Arvi Kasela. 1962. aastast allus sovhoos Rapla Tootmisvalitsusele. Detsembris likvideeriti Märjamaa rajoon ja majand hakkas kuuluma Rapla rajooni. Kalevi kolhoosi Kilgi ja Keskküla piirkonna maadestst liideti Valgu sovhoosiga 447 ha. Lõppes lambakasvatus. 1970. a veebruaris liideti sovhoosiga Velise kolhoos. Majandi kogupindala suurenes 11 300 hektarini. Uut Velise osakonda asus juhtima Hans Tragel. Endine Velise osakond nimetati ümber Veski osakonnaks ja juhatajaks sai taas Arvi Kasela. Liideti Paisumaa ja Keskuse osakond. Suurmajandi esimestel aastatel saadi kasumit kõigil põhilistel tootmisaladel kogusummas 473 000 rubla. 752 lehma lüpsid keskmiselt 3531 kg piima. (1960. a oli see näitaja 2730 kg ja kasum vanas vääringus 227 000 rbl. 1961. a alguses toimus rahavahetus ja uus kupüür saadi kümne endise vastu.)1971. a liideti jõetagune suurem Sulu küla osa (188 ha) Märjamaa sovhoosiga. 1973. a märtsist jäi majandisse kolm osakonda: Keskust juhatas 1968. aastast Elmar Jalakas, Nurmet 1963. aastast Olev Oviir ja Veliset 1971. aastast Jaan Põldre. 1977. a kevadel sai majand rohujahuagregaadi, mis seati üles Velise kuivati kõrvale. O. Oviir lõpetas kaugõppes Eesti Põllumajanduse Akadeemia, asus suvest peaökonomisti ametisse ja sai ühtlasi direktori asetäitjaks. Sügisel 1977 valmis 90-kohaline lastepäevakodu. Silla juures kontorihoones tosin aastat põhiliselt Helju Tonna juhatamisel töötanud lasteasutuse jaoks oli nüüd ruumi ülearugi ja nii sõidutati iga päev bussitäis mängukaaslasi Raikkülast lisaks. Uue maja juhatajaks sai Heili Massakas. Silmapaistvalt edukaks kujunes majandi elus aasta 1984. Kogutoodangu plaan täideti kuhjaga, rahaliselt ulatus see 2,2 miljoni rublani. Aastatulemuste läbivaatamisel tunnistati Valgu sovhoos parimaks majandiks Rapla rajoonis. Kasumit saadi 939 000 rubla, millest üle poole langes piima arvele. Sovhoosi 25. aasta pidu peeti 1985. aastal veel Valgu koolimajas, sest uute keskusehoonete ehitamine oli alles alanud. Rahvamaja hoone avapidu toimus 4. novembril1987 ja kontorimajja koliti veebruaris 1988. Sinna sai ruumid ka velsker ja kolis Veliselt apteek. Nende ehitiste valmimise järel hakkasid meie ühiskonna elus uued tuuled ilma tegema. Mõne kuu pärast kutsus teade uue kontori seinal rahvast Tallinna lauluväljakule Rahvarinde miitingule. 17. juunil 1988 sõitis sinna Valgust terve bussitäis. 11. septembril toimus samas Eestimaa Laul. Ka meie rahvas oli kohal. 24. veebruaril 1989, kui Pika Hermanni torni tõusis taas sinimustvalge rahvuslipp, heiskasid Valgus kontori ees meie trikoloori pensionär Jaan Tammesson, mehhanisaator Ülo Burmeister ja koolipoiss Rivo Padar. Augustis peeti Nurtus külade päevad, ikka rahvuslippude lehvides. MRP 50. aastapäeval osales meie rahvas Balti ketis Rapla lähedal. Oktoobris 1989 valiti direktoriks Olev Piisang. Majandi pind oli aga vähenema hakanud: taastatud või uued talud, kokku 10, olid aasta lõpuks oma kasutusse saanud üle 250 hektari. 1990. jätkus liikumine taasisesisevuse poole. 4. märtsil olid Eesti Kongressi valimised. Kahe nädala pärast valitud Eesti Ülemnõukogu nimetas 8. mail Eesti NSV ümber Eesti Vabariigiks ja kuulutas sinimustvalge riigilipuks. 16. märtsil tähistas Valgu sovhoos pidulikult oma 30. aastapäeva. Eelnenud viis aastat olid hästi läinud – keskmine kasum ühe aasta kohta 660 000 rubla. Aasta lõpuks oli lisandunud veel 31 talu. 1991. aasta märtsis toimus referendum Eesti vabariigi iseseisvuse taastamise küsimuses ja 20. augustil oligi see päev käes. Kiiresti tuli koju saata Užgorodi õpilasmalevlased, kellest olid saanud välismaalased. Majandi maafond oli vähenenud 8870 hektarini ja lehmade arv 580-ni. Noorveiseid oli 1186 ja sigu 943. Päris välja surnud polnud hobusedki – neid oli 10. Traktoreid oli 60 ja autosid 58, neist 43 veomasinad. Põllumajandusreformi seaduse (märts 1992) ja ühistuseaduse (august 1992) alusel moodustati Valgu sovhoosi varade ja töötajate baasil Valgu, Nurtu ja Velise põllumajandusühistu, munitsipaalettevõte Valgu Elamu, aktsiaseltsid Valgu Ehitus ja ELAR. Valgu sovhoosi tegevuse lõpupäevaks oli 12. oktoober 1993, mil Märjamaa valla volikogu otsustas lugeda Valgu põllumajandusreformi komisjoni töö lõpetatuks. Vello Vaarma

Lembit Tihkan pälvis taas valla tunnustuse

Elupõline loodusemees Lembit Tihkan pälvis Eesti Vabariigi 92. aastapäeval Märjamaa valla tänukirja kui üks raamatu "Mu kodune Eestimaa. Läänemaa radadel" kaasautoritest. 2008. aastal pärjati Lembit valla aukodaniku tiitliga. Kuna eakal vanahärral ei olnud võimalik tunnustust õigel päeval vastu võtma minna, sai tänukiri täna kaunil päikesepaistelisel päeval raamatukogus üle antud. Lembit külastab tihti raamatukogu, tänagi oli ta jalgrattaga Vana- Nurtust Valgusse tulnud. Ka Märjamaale sõit jalgrattaga ei ole talle ületamatu. Lembit Tihkan tähistab sügisel 80. sünnipäeva. Tervist ja jaksu talle!

Valgu sovhoosi kontori silt pandi lõpuks üles 05.2010 . Autor . Viio Aitsam

Laupäeval oli Raplamaa Valgu külas vähemalt kolmes mõttes tähtis päev. Esiteks sai küla kokku, teiseks avati Valgu pargis uus laululava. Kolmandaks tähistati sel külapäeval Valgu sovhoosi asutamise 50. aastapäeva.

Just aastapäevaga seoses avati sovhoosi endise kontorihoone ees mälestusmärk: Valgu sovoos, 1960-1993. Mälestusmärgi põhiosa kujutab endast suurt silditahvlit, mis oli sovhoosi lõpuaastatel plaanis kontori välisseinale panna.

Valgu külaseltsi juhatuse liige Väino Nasir jutustas, et tol ajal olid sovhoosi šeffideks ARSi kunstnikud. Sovhoosi kontorihoone sai valmis 1988 ja ühel ajal tehti šeffidega kaupa sildi asjus. See sai valmis, aga sovhoos lagunes enne, kui silt jõuti paigaldada. Nii jäi see kusagile kõrvalruumi lihtsalt seismaKui nüüd külaseltsil tekkis mõte sovhoosi aastapäeva tähistada, otsustatigi silt ära kasutada mälestusmärgiks. Väino Nasir ütles, et kivile asetatavat plaati tuli vaid paksemaks teha, et ta kindlamalt püsiks.

Kui mälestusmärki pidulikult avati, meenutati ja tänati paljusid. Kohal oli üks endistest sovhoosidirektoritest, Olev Oviir, kes mälestusmärgilt katte ära võttis.

Kui Oviir enne seda sõna võttis, ütles ta kõige lõpuks, kuidas rõõmustab, et Valgu kandi põllud pole umbrohtu jäänud.

Mälestusmärgi avamisele kogunes hulk noori ja vanu Valgust ning ümbruskonnast, kuhu endine sovhoos, 1970. aastail 11 300 ha, ulatus. Silma hakkas rõõmsaid tervitamisi ja kallistamisi ning omavahelist juttu ikka jätkus.

Üks eakamatest, Manivald Tihkan, keda teatakse kauaaegse bussijuhina, rääkis, et ega Valgus kogu külarahvas niimoodi väga tihti kokku ei saagi. Eakamad käivad kolmapäeviti lauluproovis ning kord kuus on neil suurem kokkusaamine, aga noored käivad oma radasid.

Ta rõhutas, et Valgus küla tühjenemist pole olnud - ka sovhoosi ajal ehitatud kortermajad on ikka asustatud.

Mälestusmärgi avamine oli vaid üks pika külapäeva tegusid. Oli laat, pritsimeeste võistlused, mitut sorti võistlused suurtele ja väikestele Valgu pargis. Kõige lõpuks avati sealsamas väike laululava, kus kohe oli ka kontsert, ja päev lõppes simmaniga.

Valgu külaselts oli teinud tõsiseltvõetava eeltöö selles mõttes, et sovhoosi aastapäeva puhuks oli kokku pandud vanadest fotodest (autorid Vello Vaarma, Mati Erik, Külli ja Egon Ovir) slaidiprogramm. Selle juurde kuulub ajalooline ülevaade, mille on kokku pannud Vello Vaarma endise kauaaegse sovhoosidirektori Jaan Ausi kroonika põhjal.

Sama tekst on olemas voldikul ja slaidiprogramm koos pealeloetud tekstiga on jäädvustatud ka DVD-na.

Valgu külas on 300 elanikku. Paljud küla hooned on ehitatud just sovhoosi ajal. Alles 1980. aastate lõpus valminud kontorihoone, kus asub ka raamatukogu, on nüüd külaseltsi käsutuses. Peale selle, et hoones tegutseb külaseltsi algatusel taastatud postkontor (õieti on see Eesti Posti frantsiisikontor), avati seal ka taaskasutustuba.

külapäeva rahastaja

 .

Valgu pargis oli päeval kiikujaid ja ringmängu mängijaid 

eaad katsetasid enne päris esinemist uut laululava 

Endise Valgu sovhoosi kontori hoone 

suhtlejad

nüüd käivad juba sõnavõtud 

Endine direktor Olev Oviir võtab mälestusmärgilt katte 

valgu mälestusmärk 

Endise sovhoosi rahvas pildil 

Paremal Vello Vaarma ,ajaloo ülevaate koostaja ja paljude vanade piltide autor 

Eluaegne meetsamees Lembit Tihkan ja Valgu külaseltsi juhatuse liige ,külapäeva üks korraldaja Väino Nasir

Valgu sovhoosi kontori silt pandi lõpuks üles . Viio Aitsam

 

Just aastapäevaga seoses avati sovhoosi endise kontorihoone ees mälestusmärk: Valgu sovoos, 1960-1993. Mälestusmärgi põhiosa kujutab endast suurt silditahvlit, mis oli sovhoosi lõpuaastatel plaanis kontori välisseinale panna.

Valgu külaseltsi juhatuse liige Väino Nasir jutustas, et tol ajal olid sovhoosi šeffideks ARSi kunstnikud. Sovhoosi kontorihoone sai valmis 1988 ja ühel ajal tehti šeffidega kaupa sildi asjus. See sai valmis, aga sovhoos lagunes enne, kui silt jõuti paigaldada. Nii jäi see kusagile kõrvalruumi lihtsalt seisma.

Kui nüüd külaseltsil tekkis mõte sovhoosi aastapäeva tähistada, otsustatigi silt ära kasutada mälestusmärgiks. Väino Nasir ütles, et kivile asetatavat plaati tuli vaid paksemaks teha, et ta kindlamalt püsiks.

Kui mälestusmärki pidulikult avati, meenutati ja tänati paljusid. Kohal oli üks endistest sovhoosidirektoritest, Olev Oviir, kes mälestusmärgilt katte ära võttis.

Kui Oviir enne seda sõna võttis, ütles ta kõige lõpuks, kuidas rõõmustab, et Valgu kandi põllud pole umbrohtu jäänud.

Mälestusmärgi avamisele kogunes hulk noori ja vanu Valgust ning ümbruskonnast, kuhu endine sovhoos, 1970. aastail 11 300 ha, ulatus. Silma hakkas rõõmsaid tervitamisi ja kallistamisi ning omavahelist juttu ikka jätkus.

Üks eakamatest, Manivald Tihkan, keda teatakse kauaaegse bussijuhina, rääkis, et ega Valgus kogu külarahvas niimoodi väga tihti kokku ei saagi. Eakamad käivad kolmapäeviti lauluproovis ning kord kuus on neil suurem kokkusaamine, aga noored käivad oma radasid.

Ta rõhutas, et Valgus küla tühjenemist pole olnud - ka sovhoosi ajal ehitatud kortermajad on ikka asustatud.

Mälestusmärgi avamine oli vaid üks pika külapäeva tegusid. Oli laat, pritsimeeste võistlused, mitut sorti võistlused suurtele ja väikestele Valgu pargis. Kõige lõpuks avati sealsamas väike laululava, kus kohe oli ka kontsert, ja päev lõppes simmaniga.

Valgu külaselts oli teinud tõsiseltvõetava eeltöö selles mõttes, et sovhoosi aastapäeva puhuks oli kokku pandud vanadest fotodest (autorid Vello Vaarma, Mati Erik, Külli ja Egon Ovir) slaidiprogramm. Selle juurde kuulub ajalooline ülevaade, mille on kokku pannud Vello Vaarma endise kauaaegse sovhoosidirektori Jaan Ausi kroonika põhjal.

Sama tekst on olemas voldikul ja slaidiprogramm koos pealeloetud tekstiga on jäädvustatud ka DVD-na.

Valgu külas on 300 elanikku. Paljud küla hooned on ehitatud just sovhoosi ajal. Alles 1980. aastate lõpus valminud kontorihoone, kus asub ka raamatukogu, on nüüd külaseltsi käsutuses. Peale selle, et hoones tegutseb külaseltsi algatusel taastatud postkontor (õieti on see Eesti Posti frantsiisikontor), avati seal ka taaskasutustuba.

Sovhoosiaega jäi meenutama mälestuskivi . Foto: Reet Saar

Valgu kontori ette kunagisele sovhoosile pühendatud mälestuskivilt eemaldas katte kauaaegne direktor Olev Oviir. 

 Sündmusterohke nädalavahetuse üks raskuspunkte oli 22. mail Valgus, kus MTÜ Valgu Külaseltsi eestvedamisel peeti Valgu sovhoosi 50. aastapäevale pühendatud külapäeva. Õigupoolest oli majandi tähtpäev märtsis, kuid külapäev kavandati soojale ajale ja ilm soosiski kõiki selle päeva ettevõtmisi. Külapäeva sisuliseks kõrghetkeks sai mälestuskivi avamine. Päeva juhtinud Tiit Oidram tõi tabavalt välja, et Valgu sovhoos oli 33-aastane, kui ta 1993. a lõpul “ristile” viidi, kuid viijaks ei olnud mitte oma rahvas, vaid muutunud olud. Valgu sovhoos polnud mitte usk, mille pärast sama vanalt hukati Jeesus, vaid elu, mis andis tööd ja leiba. Leinaseisakuga mälestati kauaaegset direktorit Jaan Ausi. Siis anti sõna teisele kauaaegsele juhile Olev Oviirile. “Oli paremaid ja halvemaid aastaid, aga üldiselt olime kasumis. Tippaegadel andis sovhoos tööd 260 inimesele,” meenutas ta. Mõistagi pole talle ükskõik ka kodukandi edasine käekäik. “Kas märkasite, et sovhoosi endised maad ei kasvata ohakaid, vaid on vilja ja rapsi all, nii et võime seda püstipäi vaadata. Selle eest tuleb tänada varem sovhoosiski töötanud Meelis Burmeistrit. Mingu tal ikka hästi,” soovis Olev Oviir. Kuna endistest direktoritest oli tema ainsana kohal, eemaldas Oviir ka mälestuskivilt katte. Nüüd raudkivile sobitatud nimetahvel valmis kunstikombinaadis ARS, sest see asutus oli omal ajal Valgu sovhoosi šefiks. Tahvel pidi pandama uue kontorihoone seinale, kuid enne sai majandiaeg otsa ja nii seisiski silt aastaid kapi taga, kuni eest-

vedajad otsustasid selle kui ühe ajastu tähise kõigi silme ette tuua. Endised (majandi) töötajad tegid kivi juures ka ühispildi. Vahva seik oli seegi, et kui Meelis Remmel tõmbas üles sinimustvalget, asus talle kriuksudes appi ka Valgu vaim – proovitõmbe ajal oli lipuvarda juures vaikus. Oma esinemisjärge oodanud Märjamaa gümnaasiumi noored rahvatantsijad arutanud, et kas siin igatsetakse endisi aegu taga. Sellele võib vastata, et nõukaajal tegid paljud inimesed ajal ära oma elutöö ja seda lugupidavalt meenutada pole häbiasi. Selle tähistamiseks kinkis vallavalitsus ka elupuu, mille külaselts sobivasse kohta istutab.

MTÜ Valgu Külaselts tänas külapäeva toetajaid alustades Leader meetmest ja PRIA Rapla osakonnast ning lõpetades kohalike aktivistidega. Külapäev algas

hommikul rahvamaja juures peetud laadaga. Kuna Valgus on läbi aegade kõvasti tehtud tuletõrjesporti, siis pidasid priitahtlikud pritsumehed ka seekord võistlusi Robinsoni rajal. Seejärel oli vanatehnika rongkäik tuletõrjeväljakule, kus oma oskusi demonstreeris Valgu komando. Siis oli aeg lustakate murumängude käes, mis andis võimaluse kõigil huvilistel kaasa lüüa. Külapäevaks pandi kokku ka slaidikava vanadest fotodest ja koolis sai vaadata rahvusvahelise projekti raames valminud Evelin Sedriku ja Valgu õpilaste koostöös valminud filmi, mis tutvustas oma kodukanti. Õhtu hakul algas kontsert, kus esinesid nii Valgu küla taidlejad kui esinejad Märjamaalt. Simman ERGO bändi saatel kestis hilise ööni. Korraldajate poolelt andis Janika Nasir teada, et külapäev kulges plaanipäraselt ja mitmedki osalenud avaldanud soovi, et taoline üritus võiks toimuda igal aastal.

Reet Saar

Valgu kontori ette kunagisele sovhoosile pühendatud mälestuskivilt eemaldas katte kauaaegne direktor Olev Oviir. Reet Saare foto

Raplamaa Kultuuripärl 2010 on perekond Kusmin. Foto: SIIM SOLMAN

 Seekordseks Kultuuri-pärliks oli Kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupp maavalitsuse ettepanekul valinud perekond Kusmini Märjamaa vallast. Auhinda olid vastu võtmas pereisa Jüri, pereema Maie

ja lapsed Jürgen ning Ave. Maarja oli muude ülesannetega seotud ja jäi tulemata Kauakestev ja üks- meelne aplaus, millega “kultuuripärle” tervitati, kinnitas valiku ilmselget õigsust. Reedel, 7. jaanuaril kogunes Kohilas Tohisoo mõisa kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupi kutsel maakonna kultuuri- ja spordieliit, mittetulundusühingute, mitmete organisatsioonide ja kohalike omavalitsuste esindajaskond, et olla pidulikus õhkkonnas tunnistajaks “Raplamaa Kultuuripärli2010” väljakuulutamisel ning

kultuuri- ja aastapreemiate üleandmisel. Sellest aastast on Kultuuripärli auhinna väljaandmisel

kultuurkapitali maakondlikule ekspertgrupile toeks tulnud ka Rapla maavalitsus ning Raplamaa Omavalitsust Liit (ROL), keda auhinna üleandmise juures, lisaks ekspertgrupi juhile Anneliis

Kõivule, esindasid maavanem Tiit Leier ning ROLi “kultuuriminister”, Käru vallavanem Elari Hiis. Kusminite koduvallalt oli lillekimpu ja tunnustussõnu edasi andmas vallavanem Eero Plamus. Kus- minid, nagu toona Ehinidki, on selle au kuhjaga ära teeninud. Jüri ja Maie Kusmin võtsid aastate eest üle Aleksei Barnabase elutööna sündinud Sillaotsa talumuuseumi ja on sedaedasi arendades loonud omapärase kultuurikeskuse, mida teatakse kogu Eestis. Maie ja Jüri lapsed Jürgen, Ave ning Maarja on vanemate

eeskujul kasvanud aktiivseteks, kultuurilembesteks ja oma kodukohast hoolivateks inimesteks, kes on olnud, ja küllap on ka tulevikus, maakondlikku tähendust omavate ühistegevuste korraldamise eesotsas.

Kusminid on hästi kokku hoidev ja üksteist toetav, aga samas ka pigem varju jääda sooviv kui oma tegemisi eksponeeriv perekond. Nad ei ole enda jaoks toimetanud, on olnud kogu aeg rohkem teiste

teenistuses.