Valgu sovhoosi arengulugu on ajastu peegeldus.

6. märtsil peeti Valgu rahvamajas Valgu sovhoosi 50. aastapäevale pühendatud naistepäevapidu, kus koos esinejatega oli koos 140 inimest ehk väga palju rahvast. Avasõnad lausus majandi viimane direktor Olev Piisang. Taidlejate esinemine tõmbas mõttesildu nõukaajaga ennekõike siis, kui Valgu näitering kandis ette oma sõu, milles tantsiti venepärast tantsu ja “erikülaliseks” oli Alla Pugatshova. Esines eakate tantsurühm, kelle tööaastad möödusid ühismajandis rassides. Üllatuskülalisteks olid Märjamaa päästeameti poisid. Tantsuks laulsid oma küla neiud Sirli ja Kadri. Kunagise majandi aastapäevapidu oli avaüritus, maikuus järgneb sellele Valgu külapäev ja mälestuskivi avamine. 50 aasta eest, samasugusel külmal ja lumerohkem talvel nagu tänavunegi, peeti kolhoosides üldkoosolekuid. Valgus Võidu ja Nurtus Nurme kolhoosis jõuti otsusele moodustada Velise külanõukogu territooriumil uus ja suurem ühismajand nimetusega Valgu sovhoos. 15. veebruaril 1960 kinnitas need otsused Märjamaa Rajooni RSN Täitevkomitee. Eesti NSV Ministrite Nõukogu vormistas toimunu oma korraldusega 8. märtsil ja põllumajandusminister oma käskkirjaga 10. märtsil. Nende järgi hakkas Valgu sovhoos alluma vahetult Eesti NSV Põllumajanduse Ministeeriumile. Liituvates majandites jõutivarade üleandmisega lõpule 30. märtsiks. Varad võttis vastu sovhoosi direktoriks määratud 37-aastane Jaan Aus, kes varem töötas Rapla lähedal Kodilas. Pearaamatupidajana hakkas tööle 52- aastane Aleksander Koppel, kes tuli Harju rajoonist Kostiverest. 1974. a jäi ta haiguse tõttu töölt ära ja tema kohale asus Ruth Pops. Peamehaaniku tööd sai ühe suve proovida kooli lõpetanud Ado Ilbi, kes sügisel võeti sõjaväkke. Kuni ta naasmiseni 1964. a algul oli selles ametis Abel Lihtsa. 1969. a jaanuaris asus Ilbi kohale Mihkel Vaarmann, kes oli sovhoosis algusest peale töökoja juhataja. Ta oli töötanud Võidu kolhoosis, nagu ka peaagronoomi kohale asunud Jaan Kitsing, peavetarsti kohusetäitja Theodor Paju, ehitustööde juhataja Andres Puri ja metsatehnik Lembit Tihkan. Peazootehniku kohustused võttis oma õlule 54-aastane kange saarlane Ella Volmer, kes Valgusse tuli Audrust. Majandi ühiskarjas, millest suurem osa leidis algul varju talulautades, oli kokku 453 lehma, 73 tiinet mullikat, 12 sugupulli ja 278 noorveist. Hulk töid tehti hobustega, neid oli 245. Sigu oli 488, neist emiseid 126 ja kulte 7. Lambakarjas oli 285 looma, kanalates 906 lindu ja mesilasperesid 22. Kogu selle suure majapidamise korraldamiseks moodustas juhtkond viis osakonda. Keskuse osakonda asus juhtima Aksel Lants, Paisumaad Reinhold Masing, Nurmet Asta Liivmaa, Jämedat Jaan Kald ja Veliset (hilisem Veski osakond) Arvi Kasela. 1962. aastast allus sovhoos Rapla Tootmisvalitsusele. Detsembris likvideeriti Märjamaa rajoon ja majand hakkas kuuluma Rapla rajooni. Kalevi kolhoosi Kilgi ja Keskküla piirkonna maadestst liideti Valgu sovhoosiga 447 ha. Lõppes lambakasvatus. 1970. a veebruaris liideti sovhoosiga Velise kolhoos. Majandi kogupindala suurenes 11 300 hektarini. Uut Velise osakonda asus juhtima Hans Tragel. Endine Velise osakond nimetati ümber Veski osakonnaks ja juhatajaks sai taas Arvi Kasela. Liideti Paisumaa ja Keskuse osakond. Suurmajandi esimestel aastatel saadi kasumit kõigil põhilistel tootmisaladel kogusummas 473 000 rubla. 752 lehma lüpsid keskmiselt 3531 kg piima. (1960. a oli see näitaja 2730 kg ja kasum vanas vääringus 227 000 rbl. 1961. a alguses toimus rahavahetus ja uus kupüür saadi kümne endise vastu.)1971. a liideti jõetagune suurem Sulu küla osa (188 ha) Märjamaa sovhoosiga. 1973. a märtsist jäi majandisse kolm osakonda: Keskust juhatas 1968. aastast Elmar Jalakas, Nurmet 1963. aastast Olev Oviir ja Veliset 1971. aastast Jaan Põldre. 1977. a kevadel sai majand rohujahuagregaadi, mis seati üles Velise kuivati kõrvale. O. Oviir lõpetas kaugõppes Eesti Põllumajanduse Akadeemia, asus suvest peaökonomisti ametisse ja sai ühtlasi direktori asetäitjaks. Sügisel 1977 valmis 90-kohaline lastepäevakodu. Silla juures kontorihoones tosin aastat põhiliselt Helju Tonna juhatamisel töötanud lasteasutuse jaoks oli nüüd ruumi ülearugi ja nii sõidutati iga päev bussitäis mängukaaslasi Raikkülast lisaks. Uue maja juhatajaks sai Heili Massakas. Silmapaistvalt edukaks kujunes majandi elus aasta 1984. Kogutoodangu plaan täideti kuhjaga, rahaliselt ulatus see 2,2 miljoni rublani. Aastatulemuste läbivaatamisel tunnistati Valgu sovhoos parimaks majandiks Rapla rajoonis. Kasumit saadi 939 000 rubla, millest üle poole langes piima arvele. Sovhoosi 25. aasta pidu peeti 1985. aastal veel Valgu koolimajas, sest uute keskusehoonete ehitamine oli alles alanud. Rahvamaja hoone avapidu toimus 4. novembril1987 ja kontorimajja koliti veebruaris 1988. Sinna sai ruumid ka velsker ja kolis Veliselt apteek. Nende ehitiste valmimise järel hakkasid meie ühiskonna elus uued tuuled ilma tegema. Mõne kuu pärast kutsus teade uue kontori seinal rahvast Tallinna lauluväljakule Rahvarinde miitingule. 17. juunil 1988 sõitis sinna Valgust terve bussitäis. 11. septembril toimus samas Eestimaa Laul. Ka meie rahvas oli kohal. 24. veebruaril 1989, kui Pika Hermanni torni tõusis taas sinimustvalge rahvuslipp, heiskasid Valgus kontori ees meie trikoloori pensionär Jaan Tammesson, mehhanisaator Ülo Burmeister ja koolipoiss Rivo Padar. Augustis peeti Nurtus külade päevad, ikka rahvuslippude lehvides. MRP 50. aastapäeval osales meie rahvas Balti ketis Rapla lähedal. Oktoobris 1989 valiti direktoriks Olev Piisang. Majandi pind oli aga vähenema hakanud: taastatud või uued talud, kokku 10, olid aasta lõpuks oma kasutusse saanud üle 250 hektari. 1990. jätkus liikumine taasisesisevuse poole. 4. märtsil olid Eesti Kongressi valimised. Kahe nädala pärast valitud Eesti Ülemnõukogu nimetas 8. mail Eesti NSV ümber Eesti Vabariigiks ja kuulutas sinimustvalge riigilipuks. 16. märtsil tähistas Valgu sovhoos pidulikult oma 30. aastapäeva. Eelnenud viis aastat olid hästi läinud – keskmine kasum ühe aasta kohta 660 000 rubla. Aasta lõpuks oli lisandunud veel 31 talu. 1991. aasta märtsis toimus referendum Eesti vabariigi iseseisvuse taastamise küsimuses ja 20. augustil oligi see päev käes. Kiiresti tuli koju saata Užgorodi õpilasmalevlased, kellest olid saanud välismaalased. Majandi maafond oli vähenenud 8870 hektarini ja lehmade arv 580-ni. Noorveiseid oli 1186 ja sigu 943. Päris välja surnud polnud hobusedki – neid oli 10. Traktoreid oli 60 ja autosid 58, neist 43 veomasinad. Põllumajandusreformi seaduse (märts 1992) ja ühistuseaduse (august 1992) alusel moodustati Valgu sovhoosi varade ja töötajate baasil Valgu, Nurtu ja Velise põllumajandusühistu, munitsipaalettevõte Valgu Elamu, aktsiaseltsid Valgu Ehitus ja ELAR. Valgu sovhoosi tegevuse lõpupäevaks oli 12. oktoober 1993, mil Märjamaa valla volikogu otsustas lugeda Valgu põllumajandusreformi komisjoni töö lõpetatuks. Vello Vaarma