Mälestusi Enda Kristali (Virma) ja Aime Kristali (Vahtra) kooliajast

Autori vanaema õppis Valgu 7-klas-silises koolis 1956-1959. See oli kooli 18. lend. Enda läks esimesse klassi kodu lähedal asuvasse Nurtu kooli ja käis seal kuni 4. klassini, kuna Nurtu kool oli 4-klassiline. Alates 5. klassist jätkus koolitee Valgu koolis. Kooli oli 6 km ja selle maa käis ta nii kooli tulles kui ka koolist minnes igal nädalal jala. Ta pidi kooli tulema juba pühapäeval ja tagasi koju sai alles laupäeva õhtul. Koolinädala ajal elas ta internaadis. Internaadis olevad õpilased said 3 korda päevas süüa. Toiduained (kartul, piim, liha, porgand jne) tuli kodunt ise kaasa võtta. Kooli söökla asus I korrusel, seal, kus praegu on lasteaia söögituba. Need lapsed, kes käisid koolis Valgu keskusest, pidid lõunaks võileiva kaasa võtma. Aga paljudel seda võimalust ei olnud. Sel ajal oli koolimaja kahekorruseline. Tüdrukute tuba oli teisel korrusel ja poiste oma esimesel korrusel. Teisel korrusel asus ka õpetajate tuba (praegune logopeedi klass). Kooli direktor elas samuti Valgu koolimajas. Tema eluruumid olid seal, kus praegu asub arvutiklass. Kui Enda õppis viimases klassis, siis ta käis pärast tunde direktori lapsi hoidmas. Koolinädal algas esmaspäeval ja lõppes laupäeval. Tundide algus oli kell 8. Tunnid olid 45 minutit pikad ja vahetund 10 minutit. Tavaliselt oli päevas 5-6 tundi. Tunnid lõppesid umbes kell 13.30. Peale seda oli vaba aeg. Ainetunnid olid eesti keel, matemaatika, vene keel, laulmine, ajalugu, kehaline kasvatus. Vene keel algas teisest klassist ja muid võõrkeeli ei õpitud. Enda osales tantsimise huviringis, see oli vajalik koolipidude jaoks. Sellel ajal oli koolis ainult 2 koo- livaheaega, nääride ajal ja suvel. Suvevaheaeg algas mai keskel ja kestis kuni 1. septembrini. Nääripeol tavaliselt lauldi ja tantsiti näärivanale. Näärivana õpilastele kommikotte ja kingitusi ei jaganud. Nääripuu oli ehitud küünalde ja klaaskuulidega. Ka kevadpeol tavaliselt lauldi ja tantsiti. Koolipidudel lapsevanemad laste esinemisi vaatamas ei käinud. Koolivormi õpilased ei kandnud. Õppevahenditeks olid kriiditahvel, valge kriit, märg lapp, omal tuli osta õpikud, vihikud, tindipott ja sulepea. Koolipingid olid ilma sahtliteta ja laua sees oli eraldi auk tindipoti jaoks. Õpilastel olid ranitsad või portfellid, kuhu pandi kooliasjad. Õpilasi oli koolis umbes saja ringis ja klassis üle 15 õpilase. Tundides vastamise kord oli selline, et õpilane pidi kätt tõstma, kui tahtis vastata. Kui õpetaja loa andis, siis pidi ta püsti tõusma. Hindele vastamise korral õpetaja ütles, kes vastama tuleb ja see õpilane pidi klassi ette tulema. Kui vastust ei teadnud, siis ütles õpetaja, et hinne on kaks ja istu. Hinnet üks õpilastele ei pandud. Koolitunni lõpetas koolikell ja seda helistas õpetaja. Vahetunni ajal pidid õpilased jalutama edasi-tagasi piki koridori. Kes koolikorda rikkusid, need pidid seisma 10 minutit seina ääres näoga seina poole. Kooli ja kodu vaheline suhtlus toimus ainult õpilase päeviku abil. Õpetajad lapsevanemaid ei tundnud ja nendega ei suhelnud. Õpilaste omavahelised suhted olid sõbralikud ja ei käidud üksteise peale kaebamas, koolivägivald puudus või siis sellest ei teatud, probleemid lahendati omavahel vaikselt ära. Õpetajad üldiselt õpilasi väga ei kiitnud, mõni üksik õpilane siiski sai kiituse osaliseks. Sügiseti käisid õpilased kooliparki ja õunaaeda riisumas. Lilli kasvas sel ajal kooli juures vähe. Õpilased suvel kooliaias tööd tegema ei pidanud. Õpilased ei pidanud tooma ka koolimajja küttepuid, sest seda tegi kooli kütja. Kütja käis koolimaja kütmas hommikul vara. Kooli lõpueksamid olid etteütlus eesti ja vene keeles ning matemaatika. Lõpuklass käis ekskursioonil Saaremaal. Koolikummitusest ei teadnud keegi midagi. Enda Kristal (esimeses reas vasakult teine) 1959. a (VII klassis). Mälestusi Aime Kristali (Vahtra) kooliajast Autori ema õppis Valgu 8-klassilises koolis 1979-1987. See oli kooli 46. lend. Aime õppis kolmanda klassini liitklassis, kus oli umbes 30 õpilast. Sel ajal pidid lapsed 1. klassis astuma oktoobrilasteks ja nad said Lenini (lapsepõve)pildiga märgi rinda. Kooli fuajees olid suurelt kirjas Lenini sõnad: ÕPPIDA, ÕPPIDA, ÕPPIDA. Neljandas klassis sai ta pioneeriks ja 8. klassis kommunistlikuks nooreks. Oktoobrilapseks ja pioneeriks astumine oli kohustuslik. Komsomoliks astumine päris kohustuslik ei olnud, aga see oli siiski pooleldi õpilastele peale surutud. Sel ajal oli ka koolivorm kohustuslik. Koolivorm tuli lastevanematel ise poest osta. Esimene vorm olid sinine pihikseelik ja pluus, hiljem tuli triibuline voldikseelik ja sinine pluus. Poistel oli lihtsam, sinine pluus ja sinised püksid. Pidulikematel päevadel asendus sinine pluus valgega. Osal õpilastest olid ka vormipintsakud. Koolipäev algas kell 8, tunnid olid 45-minutilised ja vahetunnid 10 minutit. Ainuke pikem vahetund oli söögivahetund, mis kestis 30 minutit. Kuna koolil ei olnud oma sööklat, käidi Valgu keskuses sovhoosi sööklas söömas. Enne sööklasse minekut pidid õpilased õues koolimaja otsas kiviaia juures kõnniteel rivistuma ja kui õpetaja tuli, siis mindi ühiselt sööklasse. Vanema klassi õpilased (alates 4. klassist) käisid sööklas abiks nõusid pesemas, lauda katmas ja kartuleid koorimas (6.-8. klass). Koolilõuna oli tasuta, selle maksis kinni sovhoos. Koolinädal kestis esmaspäevast laupäevani, seega oli 6-päevane. Kaugemal elavad lapsed olid koolinädala internaadis, aga mitte kõik, sest need, kes elasid Nurtu ja Velise külas, said kooli tulla hommikul liinibussiga ja pärast koju tagasi. Koolipäev lõppes umbes kell 14. Kõige rohkem tunde oli 8. klassis, ühel päeval nädalas 7 tundi, muidu 5-6 tundi ja laupäeval ainult 3 tundi. Igas klassis olid nädalaks ajaks korrapidajad (2 õpilast), kes peale koolitunde koristasid oma koduklassi, tõid puid ja käisid sööklas abiks. 1.-3. klassi õpilased ei toonud puid ja ei pidanud ka sööklas abiks käima. Kaheksanda klassi õpilased olid üldkorrapidajad. Korraga oli üks lõpuklassi õpilane üldkorrapidaja terve nädala. Ta pidi koolikella helistama, hindama klassiruumide korrashoidu ja kontrollima puude toomist. Pärast koolitunde toimusid ka mõned huviringid nagu rahvatants ja mudilaskoor, mis olid peaaegu kohustuslikud algklassides, siis veel näitering, tütarlastekoor. Kes huviringidest osa ei võtnud, need pidid olema pikapäevarühmas. Kohustuslik oli see algklasside õpilastele ja neile, kes käisid koolis liinibussiga. Sellel ajal oli koolis 4 vaheaega: sügisel, talvel, kevadel ja suvel. Suvevaheaeg algas juuni algul ja kestis kuni 1. septembrini. Sügisene koolivaheaeg algas oktoobri lõpus, talvel pärast suurt nääripidu, mis toimus umbes 28. või 29. detsembril. Nääripeol õpilased esinesid laulude, tantsude ja luuletustega. Tavaliselt oli ka näidend ette valmistatud. Külas käis näärivana, saadi kommikotte ja klassis jagati omavahel loositud kingitusi. Peol olid peaaegu kõikide õpilaste emad ja isad kohal. Kevadvaheaeg algas kevadpeoga, kus taas õpilased laulsid ja tantsisid, vaatamas olid samuti vanemad. Suvevaheaeg algas juuni algul, siis toimus ka lõpuklassiaktus ja järgmisel päeval oli ees sõit lõpuekskursioonile. Siis veel oli tavaks lõpuklassil istutada tamm koolimaja esise ringtee äärde. Nüüdseks on sellest saanud tammeallee. Vanemad klassid käisid mitmepäevasel bussireisil, nooremad matkasid kooli lähistel, osa klasse jala ja osa jalgratastega. Tavaliselt olid ekskursioonid igal klassil eraldi, vahel ka 2 klassi koos. Lõpuklassi pidu toimus pärast aktust koolimajas koos vanemate ja õpetajatega, pidu kestis kella kaheteistkümneni öösel ja siis mindi koju koos vanematega. Peolaud kaeti ja toidud valmistati ühiselt: kartulisalat, morss ja kringel. Autori ema tegi peale 6. klassi lõppu 1 eksami (eesti keel), peale 7. klassi 3 eksamit (eesti keel, matemaatika, vene keel) ja 8. klassi lõpus 6 eksamit (eesti keele kirjand, matemaatika, füüsika, vene keel, bioloogia, kehalise kasvatuse arvestus). Vene keelt hakati õppima 2. klassist ja teiseks võõrkeeleks oli saksa keel, mida hakati õppima alates 5. klassist. Vanemates klassides tuli ka kehalises kasvatuses täita VTK (valmis tööks ja kaitseks) normid, vastavalt sellele saadi ka hinne. Parimad, kes normid täitsid, said ka vastava märgi (kuld või hõbe). Ujumist õpetas kehalise kasvatuse õpetaja õpilastele suvel Valgu jões. Kes kursused läbis, sai märgi „õppisin ujuma“ ja kes oskas juba rohkem ujuda, see sai „oskan ujuda“. Sügisel käisid õpilased (septembrikuus) sovhoosis abiks kartuleid võtmas, kooliparki riisumas. Kevadel tuli kooliaeda ja samuti parki koristada, kõige tähtsam oli küttepuude ladumine kuuri. Alles siis, kui puud olid kuuris, algas ka vaheaeg. Kevadel käidi ka metsa istutamas ja sovhoosi põldudel kive korjamas. Suvel tuli kõigil käia aiatööl – 1.-3. klass 3 päeva a 4 tundi ja 4.-8. klass 6 päeva a 4 tundi. Väljaspool kooli territooriumit tehtud tööde eest maksti õpilastele ka palka. 7.-8. klass pidi kooliajal tegema ühiskondlik-kasulikku tööd (ÜKT). Kord nädalas käisid nad vahetustega sigalas, lehmalaudas ja lasteaias abiks. Õppevahendid tuli endal osta: vihikud, töövihikud (osteti koolist), pliiatsid, sulepead, pastakad (lubatud alles 6. klassist), guaššvärvid. Õpikud sai koolist tasuta kasutamiseks, kevadel tuli need tagasi anda. Kooli tublimad õpilased saadeti ka rajooni (maakond) olümpiaadidele. Toimusid ka koolidevahelised spordivõistlused rajooni erinevates koolides. Sügisel ja kevadel kergejõustik, talvel suusatamine, võrkpall, rahvastepall. Lisaks igasugused pioneeride võistlused. Toimusid ka ujumisvõistlused Järvakandi väliujulas, sest siis ei olnud Rapla rajoonis veel kusagil siseujulat. Koolis oli ka vanapaberi kogumine ja suvel tuli korjata ravimtaimi, parimat kogujat tunnustati (õpilast või parimat klassi). Vanema klassi õpilased pidid suvel läbi lugema 3 raamatut pikast nimekirjast ja täitma lugemispäevikut. Kõik teadsid, et Valgu koolis kummitab.