Valgu kool läbi sajandite

Üle-eestilisel koolinoorte kodu-uurimiskonverentsil Pärnus kuulus paremate tööde hulka Valgu Põhikooli 7. klassi õpilase Rando Kristali uurimus „Valgu kool läbi sajandite“ (juhendaja õpetaja Ene Oisalu; retsensent Jüri Kusmin, Sillaotsa Talumuuseumi varahoidja).Ühtlasi sai Rando Kristal parima esitluse eripreemia. Rando Kristal Valgu põhikool Juhendaja Ene Oisalu 1771. a on esimesed kirjalikud teated koolitegevusest Valgus. Märjamaa pastor Johann Ignatius teatas sellest kirjalikult Eestimaa Evangeeliumi Luteri usu kiriku provintsiaalkonsistooriumile, kuid kirikuvisitatsiooni protokollid 1785. aastast seda ei kinnita. Seega võib arvata, et kool vahepeal oma tegevuse oli lõpetanud. Valgu vallakool asutati 1847. aastal, kuna tolleaegne Valgu mõisa omanik parun Carl von Üxküll kartis, et tema väärikus ilma kooli asutamata ohtu võib sattuda. Enne seda õpetati Valgus eraviisiliselt üksikutele lastele lugemist ja vähesel määral ka kirjutamist. 1858. aastal asus Valgu vallakool praegusest koolimajast, endisest Valgu mõisa härrastemajast 1,5 km lääne suunas, Rapla-Valgu-Velise-Päärdu maantee ääres, praeguse Harnaki, rahvasuus ka Nuuma talu elumaja kohal. Hoone oli esinduslik palkoniga puuehitis, kus asusid klassituba ja õpetaja eluruumid. Esimeseks õpetajaks oli Jaan Arnak. Ta oli lõpetanud Jädivere (Kuuda) seminari, oli töötanud Nurtu koolis ning tuli nüüd koduvalda vastavatud kooli. Mõningail andmetel olnud maja enne valla- ja kohtumajaks ja esialgu olevat kool ajuti töötanud vallamaja ruumis. Kuidas tegelikult oli, ei ole teada, kuna hilisem vallamaja, mis asus koolimaja õuel, hävis tules ja majaga koos hävisid ka dokumendid. Hilisemast perioodist on teada, et nii kool kui ka vallamaja asusid kumbki omaette majas. Valgu kooli elust ja tegevusest esimestel aastakümnetel on kirjalikke andmeid säilinud väga napilt. On mõned mälestuste killud, mis kirja pandud 1932. aastal ühelt Valgu vallakooli õpilaselt, kes siis oli 87 aastat vana, kuid oma vanaduse juures küllalt selge aru ja mäluga. Ta olevat kooli läinud 12-aastasena, seega langevad tema mälestused aastatesse 1857ja 1858. Õpitud sel ajal peamiselt piiblilugu ja katekismust, mille abil sai selgeks ka lugemine ja kirjutamine. Kirjutamiseks kasutati tahvlit ja krihvlit. Karistamise viisidest kasutati vitsanuhtlust, nurgas seismist, kas siis püsti või põlvili. Vahel pandi ka põlvili herneste peale. Mõnel tuli nurgas seista ühel jalal. Üheks päris sagedaseks karistamise viisiks oli joonlauaga, või nagu siis öeldi, lineikaga, sõrmeotstele löömine. Löödi ka peopesale, karistati veel lõuna ajal söömata jätmisega. “Vana Harnak” (nii kutsusid lapsed kauaaegset Valgu koolmeistrit) käinud lastega väga pehmelt ümber. Ta on jäänud Valgu inimeste mälestustesse tänapäevani (Velise Kultuuri ja Hariduse Selts). 1879. aastal tuleb Valgu vallakooli õpetajaks J. Aaman. Sel ajal tunnevad valla mehed muret, kuidas saada uut koolimaja, kuna senine on vana ja kitsaks jäänud. Vallameeste muredele tuleb abiks tolleaegne Valgu mõisa omanik Uexküll. Ta kingib koolile põliseks kasutamiseks mõisast 1,5 km idas, samuti Rapla-Valgu-Velise-Päärdu maantee ääres Rojamaa talu maast viis tiinu maad. Uue hoone jaoks andis parun ka palgid ja laskis ka suurema osa ehitustöid mõisa poolt ära teha. Maja ehitati valmis 1880. aastal. Seest krohvimine ja väljast vooderdamine tehti hiljem. Nii valmis Koolitoale uus koolimaja, kus toimus õppetöö kuni 1941. aastani. 1881. aastal koliski kool uude majja, sest õpilaste arv kasvas. Peale kooli kolimist asusid vanasse hoonesse elama mõisa teomehed, mis kinnitab, et maja kuulus mõisale. 1905. aastal põletati Valgu mõisahoone esimesena Läänemaal, ehitati aga käsukorras vallarahva poolt uuesti üles. Ära jäeti hoone esifassaadil olnud sammasportikus. Alates 1941. a sügisest töötab selles Valgu kool. 1915. aastal põles koolimaja maha ja dokumendid hävisid, seetõttu on andmed üsna lünklikud. Teada on, et varemetele ehitati ruttu uuesti kool üles, kus sai õppetööd jätkata. See maja on praegugi alles. Vanemad inimesed, nende hulgas ka endise Harnaki talu peremees Peeter Nurmsalu mäletavad veel hästi maja, kus Valgu kool oma esimesed aastakümned töötas. 1915/16. õppeaastal oli õpilaste arv 38. 1925. aastani töötas Valgu kool 3-klassilise koolina ja ühe õpetajaga, siis muudeti ta 4-klassiliseks ja kahe õpetajaga töötavaks algkooliks. 1929/30. õppeaastast alates töötab kool juba viie klassiga. Selleks õppeaastaks on õpilaste arv tõusnud 71-ni. Muret hakkab tegema ruumipuudus. Eriti teravaks muutub ruumikitsikus juba järgmisel, 1930/31. õppeaastal, kui maakoolivalitsus otsustab kooli tööle panna kolme klassikomplektiga. Uus klassikomplekt paigutatakse senisesse tütarlaste magamistuppa, kust magamise lavad välja lõhutakse ja ruum kohandatakse klassiruumiks. Internaadi jaoks ruumi ei jäänud, ehkki seda oli väga vaja, kuna osa lapsi käis koolis 8 kilomeetri kauguselt. Korterit vajas ka kolmas õpetaja. Juba samal aastal pöördub kooli hoolekogu Velise vallavalitsuse poole koolile uue hoone saamise küsimuses. 1930. aastal otsustab Velise vallavalitsus muuta kooli 6-klassiliseks, kool töötab kahe klassikomplektiga, õpilasi on 71. Õpilaste arv on aga pidevalt kasvanud. Kooli juurde asutatakse Lootusring, mille eesmärgiks on õpilastes isetegevuse arendamine. 1932. aastal organiseeritakse kooli juurde laenuraamatukogu, mis oli ainulaadne ümbruskonnas. Põhjuseks uute õpikute kasutuselevõtmine, kuid vanematele oli õpikute eest tasumine majanduskriisi tõttu tihti üle jõu käiv. Tegevuskapitali saab laenuraamatukogu laenuna kooli hoolekogult. 1933. aastal asutati kooli juurde koolitarvete müügiühing-koolikoo-peratiiv, kuna pood ei varusta õpilasi vajaliku õppematerjaliga ja viimane on sageli kahtlase väärtusega. Müüjateks olid vanemad agaramad õpilased, hooldajaks õpetajad. 1938. aastal sõlmitakse leping mõisa omaniku parun Pilar von Pilchau ja Velise vallavalitsuse vahel Valgu endise härrastemaja ostmiseks kooli jaoks. Kooli kasutada jääb hooneesine maa, müüride ja keldri varemed. 1939. aastal annab mõisaomanik vallale üle nimetatud maja, alustatakse hoone ümberehitamisega Õppetöö praeguses hoones Pärast kooliaasta lõppu 27. mail 1941. a tulid lapsed koos vanematega appi, et kool Valgu mõisahoonesse kolida. Ümberehituse tulemusena oli koolis kolm klassiruumi, käsitööklass ja koolijuhataja eluruumid. 1941. aastal algas õppetöö uues hoones, aga sõja tõttu lükkus kooli algus 1. novembrile. 1941 - kool töötab väga korrapäratult. Õppekavasse lisandus saksa keel ja usuõpetus. Õpperaamatud on samad mis kodanlisel ajal. Puid on vähe ja ruumid sageli kütmata, õpilased istuvad mantlites. 1942/43 - millegipärast ei ole tunniplaanis juba teist aastat võimlemistunde. Kütmata ruumide tõttu lähevad lapsed sageli koju ja sageli jäävad tunnid andmata. Päevaraamatus puuduvad tihti sissekanded. 1943/44 - sel aastal peeti ka jõulupidu. Kinke oli vähe, sest kodudest pole midagi anda. Sõjast tingituna lõppes õppetöö juba 25. märtsil 1944. Augustis lahkuvad sakslased ja kohe algavad ettevalmistused hariduselu reorganiseerimiseks. 1944. aastal muudeti Valgu kool 7-klassiliseks. 1961. aastal muudeti 8-klassili-seks. 1963. aastal on välja antud maa kasutamise õiguse akt (maa eral- damine on kinnitatud juba 1952. aastal). Alaliseks kasutamiseks on 8,9 ha maad. Enamuse sellest (~7,5 ha) hõlmab vabakujuline park, kus kõige huvipakkuvamad on hiigelmõõtmetega lehised. Õpetaja Oisalu rääkis, kuidas ühel maakondlikul koolituspäeval kõnelesid teise kooli kolleegid, kuidas nad käivad Valgu pargis, kus on hiigellehiste ring, energiat kogumas. See oli huvitav info, sest kohalikud õpetajad ei olnud kuulnudki“energiaringist“ koolipargis, kuid nüüd käivad nii õpetajad kui ka õpilased aeg-ajalt nn energiat kogumas. 1988. aasta 1. septembrist kannab kool nime Valgu 9-kl kool. 1990. aasta augustist eksisteerib Valgu kool Märjamaa valla halduses omaette asutusena, iseseisva raamatupidamise ja pangaarvega. 1991. aasta 1. septembrist on kooli nimetus Valgu põhikool. 1996. aasta suvel taastatakse koolimaja katus ning ehitatakse välja pööningukorrus ehk nn III õppekorrus, kus on neli klassiruumi. 1998. aastal vahetati koolimaja aknad ja välisuks. 1999. aastal avati nägusad sööklaruumid, kus saab korraga süüa 72 inimest. 2001. aastal remonditi I ja II korruse fuajeed ning värviti koolimaja fassaad. 2006. aastal ühinenud lasteaia ja põhikooli nimeks jääb Valgu põhikool. Lasteaiale remonditi uued ruumid, renoveeriti füüsika-keemia ja käsitöö klass, ehitati juurde kodundusklass. Ehitati otsetee II korruselt sööklasse. 2007. aastal liitumine e-kooliga. 2008. aastal sai valmis õpetajate tuba, ehitati sinna kamin, renoveeriti õpilaste riidehoid, vahetati välja köögiseadmed, uuendati kogu elektrisüsteem, remonditi I korrus. Selles majas asus Valgu kool aastatel 1881-1941.